Kuhu minna, mida teha? Edasi kultuurisoovitusi – oktoober

Kultuurisoovitused on rubriik, kus Edasi pakub “vähem on rohkem” põhimõttel ideid vaba aja veetmiseks. Püüame infotulvast välja noppida mõned omanäolised ja põnevad sündmused, mis võiksid uudishimulikule ja peavoolust kõrvalegi kiikavale lugejale huvi pakkuda.

KINO: “Kurbuse kolmnurk” – 2022. aasta Cannesi Filmifestivali Kuldse Palmioksa võitja

Modellipaari Carli (Harris Dickinson) ja Yaya (Cahrlbi Dean) privilegeeritud elus võib tulla ette küll igasuguseid suhtekonarusi, aga tõeliste probleemidega puutuvad nad kokku alles siis, kui satuvad kruiisile luksusjahil. Neid ümbritsevat ekstravagantsete pururikkurite parve kamandab alkoholilembene kapten, kes avastab tormi saabudes endas mässumeelsuse ja initsieerib sündmused, kus pööratakse pea peale kogu sotsiaalne hierarhia ning kõike peavad end uues rollis taasavastama.

Umbes nii (või tosinat muud moodi) võiks püüda võimalikult vähe ära rääkides kirjeldada Ruben Östlundi filmi „Kurbuse kolmnurk“, mis sõidab selgelt ja mugavalt talle tuttavat satiirilist ja ühiskonnakriitilist rada, aga tundub, et veelgi vabamalt kui enne. Östlundil on juba täitsa ükskõik sellest, kus võiks asuda hea või halva maitse piir või kes võiks leida end pärast mõnd teravat nalja solvatuna. Ta on ilmselt kõige ebaneutraalsem rootslane. „Kurbuse kolmnurk“ on urbanistlik jazz-kollaaž tugeva absurdiga, filmilavastamise kõrgklass, mis paneb mõtlema nii meid ümbritseva linnastunud maailma kui meie sisse harjunud kummaliste tavade ja harjumuste üle. Ja kas me oleme lootusetult kaugenenud oma ürgsest minast või on see meie sees veel siiski kuskil alles?

„Kurbuse kolmnurk“ tõi Ruben Östlundile teise Cannes’i Kuldse palmioksa.

NÄITUS: Artishoki biennaal

29. septembril algas 8. Artishoki biennaali “Taimed kui tunnistajad” kümnepäevane avamiste maraton, mis lõpeb 8. oktoobri õhtul Tallinna Botaanikaaia välialal etenduskunstnik Liisa Saaremäeli installatsiooni “Private Party” esitlusega, millele järgneb biennaali näituse avamine Palmimajas. Biennaal toob külastajateni kokku kümme uut kunstiteost ja sada kunstikriitilist teksti.

Osalevad kunstnikud Sveta Grigorjeva, Aksel Haagensen, Alevtina Kakhidze, Sandra Kosorotova, Paul Kuimet, Marit Mihklepp, Liisa Saaremäel, Shubhangi Singh, Urmo Vaikla & Mikk Meelak, Ulla Alla & Merilin Kaup & Mari Möldre & Margus Tammik.

8. Artishoki biennaali avamine päädib näituse avamisega Tallinna Botaanikaaia Palmimajas 8. oktoobril kell 19. Näitus jääb lahti 30. oktoobrini.

RAAMAT: Feministlik kultusromaan eesti keeles

Bookeri võitnud “Tüdruk, naine, keegi teine” näitab Suurbritanniat ootamatu nurga alt.

Heili Sepa tõlkes ilmus Bernardine Evaristo feministlik ja mitmehäälne romaan “Tüdruk, naine, keegi teine”. Teos võitis 2019. aastal Bookeri preemia ja kuulutati ka Briti raamatuauhinna aasta ilukirjandusteoseks.

Bernardine Evaristo annab oma romaanis kuju ja hääle erineva taustaga Briti naistele, kes on valdavalt immigrandid või nende järeltulijad. Kõik nad otsivad midagi – ühist minevikku, tundmatut tulevikku, kodu, kohta, kuhu kuuluda, armastust või üksikut lootusekiirt. Omavahel ristuvad ja põimuvad lood hargnevad üle kogu kunagise Briti impeeriumi ning moodustavad panoraamse pildi viimase saja aasta Suurbritanniast.

Bernardine Evaristo on Nigeeria juurtega Briti autor, kelle auhinnatud teosed jutustavad Aafrika diasporaast. 2009. aastal kuulutati ta Briti impeeriumi ordu liikmeks.

Kireva tegelastegaleriiga ja keeleliselt rikkaliku teose on meisterlikult eesti keelde ümber pannud Heili Sepp. Raamatu toimetas Ene-Reet Soovik ja välja andis Rahva Raamatu kirjastus.

DOKUMENTAAL: Film keeleseaduse eestvõitlejast

Annika Koppeli dokumentaalfilm “Keelemässaja. Mati Hint”

Film räägib keeleteadlase, esseisti, õppejõu ning Eesti taasiseseisvumise ajal poliitikas tähtsat rolli mänginud Mati Hindi elust ja loomingust.

Pöördelistel üheksakümnendatel oli äärmiselt oluline, et eesti keelest saaks riigikeel ning selleks pidi vastu võetama keeleseadus. Mati Hint oli üks keeleseaduse ideolooge ning tal on suured teened selle vastuvõtmisel. Teaduses uuris ta eelkõige fonoloogiat ja oskas ka liivi keelt. Film püüab mõtestada, missugune roll oli Hindi sünnikoha Lõuna-Eesti viljakatel maastikel ja karmil ajalool tema isiksuse kujunemisel. Hint oli tudengite poolt armastatud õppejõud, aga samal ajal ka viljakas esseist, kes kirjutas aktiivselt oma elu lõpuni, pöörates tähelepanu asjadele, mis tema arvates olid Eestis viltu minemas.

Mati Hint suri 5. detsembril 2019. aastal. “2019 oli eesti keele aasta ja mõte Mati Hindist filmi teha tuligi seoses sellega. Idee käis välja tollane Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender. Meil õnnestuski kevadel Matit tema Saaremaa kodus filmida,” ütles filmi režissöör Annika Koppel. “Plaan oli veel minna, aga ei jõudnud. Mati Hindi surmateade tuli päeval, kui Niguliste kirikus toimus eesti keele aasta lõpetamise tänuaktus.”

Filmi režissöör ja stsenarist on Annika Koppel, operaator Madis Reimund, helioperaator Rein Fuks, monteerija Kersti Miilen, helirežissöör Timo Kiirend, helilooja Tõnu Kõrvits, produtsent Anneli Ahven. Filmi on tootnud Kopli Kinokompanii.

Reggae ja maalikunst Viinistus

Tarrvi Laamanni näitus “Valaskala”

Viinistu kunstimuuseumi Tünnigalerii tutvustab kunstniku, DJ ja reggae-kultuuri eestvedaja Tarrvi Laamanni maale ja graafikat.

Laamanni näitus “Valaskala” tegeleb ökoloogilise jalajälje küsimusega. Vaadates Maa ajalugu, on periood, kus tekkis elu ja arenesime kalast imetajaks (inimeseks), lühike. Kuna ajalugu kipub korduma (suur veeuputus, Atlantis), siis pakub kunstnik, et lõpuks on inimene jälle uimedega.

Tarrvi Laamann (sündinud 1973) elab aastast pool Jamaica kalurikülas ja teise poole Eesti sadamalinnas ning on jõudnud arusaamale, et inimene on tegelikult kala, kes elab ühises vees, on see siis Eestis, Jamaical, Austraalias või ükskõik millises paigas. Kunstniku teosed on mõjutatud nii reggae’st kui sünnimaast Eestist, reisid mujale on lisanud kirkaid värve, lõhnu, maitseid, soojust ja rütme. Värvirohkus ja eksootika seguneb iluks, mis on rohkem spirituaalne kui dekoratiivne. Laamanni teosed kiirgavad positiivsust ja rahulolu ning autori sõnul on looming tema viis maailma parandada.

Väljapanek on avatud 16. oktoobrini.

LAVASTUS: “Singulaarsus” Sõltumatu Tantsu Laval

Külli Roosna ja Kenneth Flaki lavastus “Singulaarsus” kutsub kohtuma tundmatuga meis endis; lasta kujutlustel, mõtetel ja seisunditel tekkida, muutuda ja lahustuda – teadmata, mis jääb alles, kui ulatame end endale.

Roosna ja Flak tegelevad vabaduse ja seotuse paratamatuse küsimustega: kuidas me reaalsustaju määrab meie mõtestamise ning selle, mida me üldse tähenduslikuks ja väärtuslikuks peame.

“Singulaarsusega” jätkavad Roosna ja Flak interaktiivsete lavastuse-ökosüsteemide meetodit, milles tantsija liigutused loovad lavastuse heli, valguse ja video.

Külli Roosna on Eestis sündinud rahvusvaheliselt aktiivne tantsukunstnik. Ta on lõpetanud Rotterdami Tantsuakadeemia ja Tallinna Ülikooli koreograafi ja tantsija erialal ning seejärel töötanud väga eriilmelistes projektides, mis tihti integreerivad erinevaid meediumeid. Alates 2008. aastast on ta teinud koostööd Norrast pärit kunstniku Kenneth Flakiga.

Kenneth Flak on Pärnus resideeruv norra etenduskunstnik. Ta on tegutsenud nii teatri, tantsu, loominguliste koodide, kui muusika vallas nii laval kui väljaspool lava. 2008. aastast teeb koostööd Külli Roosnaga.

Esietendus 14. oktoobril Sõltumatu Tantsu Laval.

TOIDURÄNNAKUD: Gastronoomilised rännakud turul, austrifestivalil ja mõisarestoranis

Värske kraam ja juurikad Keskturult

Keskturul ei ole makeover-protsess veel sisuliselt pihta hakanud, aga Prantsuse päritolu rahvusvahelise kogemusega uus kaupleja-aednik Jean Lesbazeilles, kaubamärgiga Fairgreen, on suutnud tuua turule äärmiselt tarvilikku värsket õhku ja koguda enda taha hulga vaimustunud kliente. Peale Jeani on Tallinna lähedal asuvas farmis tegutsemas aednikena Thomas Palopoli ja Sarah Marcoux. Siinmail veel nägemata juurikate ning rohelise valik on kõik agroökoloogia ja biointensiivse põllumajanduse meetodeid kasutades valminud, ilma kemikaalideta, nii mahe kui olla saab. Fairgreeni lett näeb välja kirju, pakutav pakatab elujõust ja tegijate müügitehnika personaalne. Ostlejaile jagatakse kokkamiseks nippe oma isiklikust kogemustepagasist, kaasatud on ka kohalikke peakokki. Minge keskturule, kuni veel juurikate ja värske kraami saaki jagub, või tellige endale esmaspäevaks iganädalane juurikakorv koju.

fairgreen.ee
5604 1443
fairgreen.ou@gmail.com

Tallinn Oysterfest

Laupäeval, 15. oktoobril kell 14–22 toimub Fahle Galeriitänaval esmakordselt Eestis austrifestival nimega Tallinn Oysterfest. Austriarmastajate tarbeks lennutatakse kohale üle 20 erineva austrisordi ja ka muid mereande, mida saab kohapeal koos valitud veinide ja jookidega maitsta. Terve õhtupooliku jooksul pakutakse mitmeid võimalusi end austrimaailma peensustega kurssi viia. Austriasjatundja Mikk Metstak Oysterboyst viib läbi austrimaailma ABC loengu ja degustatsiooni, rääkides liikidest, piirkondadest ning kasvatusmeetoditest. Austrite tipptootja Gillardeau esindaja Coralie Mandrelli tutvustab põhjalikult oma kasvatuse austreid. Toimub ekspertide paneeldiskussioon austrivaldkonna trendidest ning Bestwine’i sommeljee Jüri Brattšik juhatab veini ja austrite sobitamise meistriklassi. Samuti õpetatakse austreid gratineerima ning õiget vinegrettkastet austrite peale niristamiseks valmistama.

FB: Tallinn Oysterfest
Fahle Galeriitänav, Tartu mnt 80, Tallinn

SOO – uus fine dining’u restoran Maidla mõisa teenijatemajas

Oktoobrist vaid kahel õhtul nädalas, reedeti ja laupäeviti kella seitsmest, avaneb kümnel inimesel võimalus osaleda õhtusöögil restorani SOO Maidla mõisa teenijatemajas. Peakokk-toitlustusjuht Daanius Aasa eesmärgiks on panna puhtad juurviljamaitsed taldrikul särama, presenteerides neid minimalistlikult, ent meeliülendavalt. Juurviljade kõrval on mõeldud ka karnivooride peale. Daanius on kokana läbi käinud nii Art Priorist, Aleksandrist kui Nehist, tema nimi on ka Balti jaama kõrval tegutseva suvekoha Tšungli taga. SOO viib teid privaatsele gastronoomilisele rännakule, täis kodust soojust ja teenindustiimi tähelepanu. Joogid on toitude kõrvale valinud sommeljee ja restoranipidaja Jaagup Jalakas, kes lähtus jookide looduslähedusest ning sai inspiratsiooni Daaniuse loodus maitsekombinatsioonidest. Kiirematele reageerijatele avaneb võimalus ööbimiseks koos rikkaliku hommikusöögilaua nautimisega. Broneeringute võimalus avaneb jooksvaks kuuks kuu esimesel päeval kodulehel maidlaresort.com.

FB: Maidla Nature Resort
5648 8132