“Kuna ma ise eriti suur filmitarbija ei ole, siis otsin põnevaid asju pigem kirjandusest ja kunstist. Vahel ka muusikast. Eriti pikki plaane ma ei tee, aga olen kogu aeg mingite salapäraste märguannete ootel,” kirjeldab filmirežissöör Jaak Kilmi oma kultuuritarbimist.

Artikkel on esmalt ilmunud Edasi paberajakirja suvenumbris, mis on saadaval suuremates kioskites üle Eesti ja jaekaupluste ajakirjandusletis. Kõiki seniseid pabernumbreid saab osta Edasi e-poest.

Kuna kirjutame praegu Aidi Vallikuga filmistsenaariumi Juhan Jaigi “Kaarnakivi” ainetel, siis mõte rändab tumedaid muinasjuturadu. Olen seda usku, et kui avatud pilguga ringi vaadata, siis leiad viitu ja märke, mis sind targalt edasi juhatavad. Nagu muinasjutus. Kohtad santi kraavis, kes palub end puhtaks pesta, teed seda ja sant annab sulle mingi eseme, mida teekonnal vaja läheb, või siis tõstad puu alt linnupoja pessa ja leiad sealt kaarnakivi, mis annab võime tontide ja vaimude keelt mõista. Muinasjutuvestetehniliselt nimetatakse neid ootamatuteks abimeesteks. Aga ootamatu abimees aitab vaid seda, kes õige aitaja ära tunneb ja teda ei ignoreeri.