Valner Valme plaadisoovitused: must reiv, amfiibinimene, breakbeat ja ambient Cabaret Voltaire’i mõju all

Valner Valme. Illustratsioon: Toon Vugts

Päike keevitab nii, et kõik tardub. Enne tardumist avaneb portaal. Sealt kõlavad mingid helid. Vaatame sisse, mis helid need on?

Stephen Mallinder – “tick tick tick” (Dais)

Eriti midagi paremat kui Cabaret Voltaire muusikas pole välja mõeldud. On muidugi sadu teisi vähemalt sama lahedaid artiste, aga Cabaret Voltaire oma krõbeduses, haaravuses, jultumuses, oma pungi, vangistava ja rabava elektroonilise vikatiga on igal juhul kordumatu.

Eelmisel aastal läks vastakaid tundeid tekitavalt maakeralt paradiisi Richard H. Kirk, kes viimasel ajal (alates 1995) üksi vahelduva eduga tegutsevat Cabaret Voltaire’i kehastas. Üks kolmest asutajaliikmest (1973) ja kauane üks kahest põhimehest Kirki kõrval Stephen Mallinder on aga siiani üliproduktiivne ja tõenäolisemalt hakkab normaalses Tallinna urkas õlu 3.50 maksma, kui et ma kõiki tema kõrvalprojekte nimetada suudaks (NB! internetiajastu!! rüperaal mul praegu süles!), aga: see on tal alles kolmas sooloalbum. Plaat, mis ei üllata millegagi, miks ma sellest siis juttu teen? Sest see on nii neetult catchy, et minu poolest võiks Mallinder vist (mis on kõige lollim asi muusikas? dixieland? merelaulude estraadikava? Ed Sheeran?) midagi suht nõmedat ka teha, ikka ma viskuks diivanisse ja hakkaks jalga nõksutama. Uuel ticktick-plaadil siis nõtke punkfunk, väänlev diskopop, kerge postpunk, väike süntpop, hüppa sisse! Pole vist vaja öelda, et Cabaret Voltaire on ise need rajad sisse sõitnud, kus nüüd kõik alternatiivsed väänpopparid suusatavad.

Valner Valme

Valner Valme on Edasi kultuuritoimetaja ja Raadio 2 "Lifti" ning Vikerraadio kirjandussaate juht. Loe artikleid (178)