Ma olin alati kasutanud väljendit “ühine leivamurdmine” tähistamaks seda sügavat tugevat tunnet, mis tekib heade inimestega koos süües. Kuni ühel päeval küsis kolleeg: “Mis leivamurdmine?”
Olin alati arvanud, et see on fraseologism, vana eesti väljend. Suur oli mu üllatus, kui minust tükk maad vanem keeletark sõber väitis, et sellist väljendit üldkasutuses ei ole.