Ma olin alati kasutanud väljendit “ühine leivamurdmine” tähistamaks seda sügavat tugevat tunnet, mis tekib heade inimestega koos süües. Kuni ühel päeval küsis kolleeg: “Mis leivamurdmine?”
Olin alati arvanud, et see on fraseologism, vana eesti väljend. Suur oli mu üllatus, kui minust tükk maad vanem keeletark sõber väitis, et sellist väljendit üldkasutuses ei ole.
Kuna kasvasin kuuendast eluaastast kristlikus peres ja pühapäevakoolis, oli fraas “ühine leivamurdmine” olnud minu jaoks argises kasutuses suurema osa mu teadlikust elust. Apostlite tegudes kirjutatakse, et kõik olid üheskoos, “murdsid leiba kodudes ja võtsid rooga juubeldades ning siira südamega”. See sõnastus annab üsna hästi edasi soojust ja ühtekuuluvust, mida “leivamurdmine” minu jaoks tähistab.
Eia Uus
Eia Uus on kirjanik ja ajakirjanik. Ta on avaldanud viis romaani, reisikirju, jutte, luuletusi ja viimati raamatu "Kirjad Buenos Airesest". Ta on elanud Tais, Kanadas, Prantsusmaal, Hiinas ja Argentinas. Loe artikleid (26)
