Eesti Kunstiakadeemias toimus Ene-Liis Semperi kutsutud kunstnike konverents “Kuidas portreteerida lindu?”. Üks tõdemus, mis oli nähtamatu tindiga kirjutatud veel “laskmata karu nahale”, ehk konverentsi sisse juhatanud pressiteksti, ütles, et “kunst räägib asjadest, millest ei saa rääkida. Kunstnike konverentsil räägitakse asjadest, millest ei räägita.” Muljeid vahendab kunstnik ja muusik Andres Lõo.
9. septembril kogunenud kõnelejad Eero Epner, Ene-Liis Semper, Hasso Krull, Liina Keevallik, Mark Raidpere, Mart Kangro, Peeter Laurits, Sirje Runge, Tõnis Saadoja ja Andrus Laansalu rääkisidki nii asjadest, millest ei saa rääkida, kui asjadest, millest peab, saab, peakski ja tegelikult räägitakse. Mina sisenesin saali kui tühjendatud kunstnik, nagu tasalülitatud tunnetustöö masin – märg masin – ON-nupp põlemas. Ainult üks tuli, sest kõik on liiga palju.
