Tõmbasin maha kõik algused, mis selle plaadi kohta kirjutama hakkasin: nii selle, et esimest korda kuulasin “L-i” pärast üht pöörast esikapidu, kui sõber soovitas, et see album ravib (plaat oli just ilmunud); nii selle, mis räägib reisist (milleks on autor teost ka ise nimetanud); kui selle, mis mainib ära stiilide rikkaliku väljapaneku, mis siin albumil kuulaja kõrvade ette näha on asetatud. Mulle tundus, et see plaat viib kuhugi millegi täiesti algusse.
Plaat: Jakob Juhkam, “L”, ise välja antud