Bitcoin ja muud krüptovarad on kuum teema. Sellesse on palju uskujaid, kes väidavad, et plokiahela tehnoloogia viib meid Veeb 3.0 ajastusse, kus interneti kasutajad on samas ka sealsete protsesside kontrollijad. Ehkki sellele on palju vastaseid ning skeptikuid, kelle sõnul möödub buum nagu tulbimaania 17. sajandil, võime tehnoloogiast pärit analoogiat kasutades tõmmata sarnaseid paralleele ka juhtimises.

Veeb 1.0 ajastu alguseks peetakse avaliku interneti sündi (mille vajalikkuses oli toona palju kahtlejaid), mil veebilehed loodi kellegi poolt ning interneti kasutajad olid ainult sealse info tarbijad, ilma võimaluseta kaasa rääkida ja sisuloomes osaleda. Veeb 2.0 perioodiks nimetatakse aega, mil interneti kasutajad said blogikommentaaride ja sotsiaalmeedia vahendusel veebisisusse ise panustama hakata, võttes osaliselt kontrolli veebilehtede loojatelt enda kätte (olukord liikus detsentraliseerituse suunas). Siiski on Veeb 2.0 ajastul lõplik kontroll ja sõnaõigus veebilehe loojal, sest nii blogi omanik kui ka “Facebook–Twitter–Instagram”-gäng otsustab lõpuks, missugune info on täna meie ühiskonnas “tõde” ja mis “väär” (loe: mida nad lubavad avaldada ja kommenteerida ning mida mitte). Veeb 3.0 tehnoloogia baseerub aga plokiahelal, mille üle ei oma kontrolli ükski konkreetne indiviid ega organisatsioon, vaid kogu infoliiklus toimub nn avalikes raamatutes (ledger), mis teeb nimetatud tehnoloogial põhinevad süsteemid täiesti detsentraliseerituks.

Kaido Pajumaa

Kaido Pajumaa on meeskondade ja juhtide koolitaja. Tema peamiseks huviks on, mida töötajad ja juhid saaksid ära teha selleks, et tööl veedetud aeg oleks põnevam, positiivsem ja tulemuslikum. Loe artikleid (52)