Sügisel ning talvel kulub kartulist saadav energia alati ära. Kuidas jõudis kartul meie toidulauale ja millised on klassikalisemad kartuliroad. Lisaks 5 ideed praekartuli uuele tasemele tõstmiseks.
Artikkel on esmalt ilmunud Edasi paberajakirja sügisnumbris, mis on saadaval suuremates kioskites üle Eesti ja jaekaupluste ajakirjandusletis.
Iga eestlane tunneb kedagi, kes kasvatab ise põllul kartuleid. Tänapäeval saab oma kartulisaagi ka koduterrassil suures potis kasvatades kätte, kulla hinnaga muidugi. Minu lapsepõlves olid kõik kartuliga seotud rituaalid iga-aastased oodatud sündmused. Vagude ajamine, kartulite varakevadine mahapanek, muldamine, esimene saak jaanipäeva paiku, kartulimardikate korjamine ja septembri nädalavahetusel saagikoristus. On meeltülendav, et minu lapsed saavad vanaisalt praktilist õpet, ajavad koos temaga vana adraga vagusid. Nemad ehk ei loobu enda tarbeks kasvatamisest, hoiavad töömahukat traditsiooni elus, kuigi välismaist maitsvat värsket kartulit on poelettidel pea aasta ringi saada. Meie ülesanne on omamaist kartulikultuuri elus hoida, pöörates sortidele rohkem tähelepanu, ja kartulitoite kodus perega sagedamini valmistada. Sügisel ning talvel eriti, siis kulub kartulist saadav energia alati ära.