Ukraina luuletaja Maksõm Rõlski (1895–1964) luuletus “Kiievile” pärineb aastast 1943. Kes oleks osanud arvata, et see räägib ka 2022. aasta eest. Ainult Hitleri nimi on uus: Putin. Aga Kiiev on tugevam kui mõlemad need natsid.
Soneti tõlkis Harald Rajamets, nagu ka kogu 1966. aastal Eesti Raamatus ilmunud Rõlski luulekogu “Roosid ja viinapuud”.
Kiievile
Mu Kiiev, kaunis linn, ja sinu iidsed mäed!
Au, kiitus sinule, sa kannatusterohke!
Sind luuras surm kui öö – nüüd päästab rõõmuohke
su elu päev, taas kevadet sa näed!
Kui ohtralt valand verd on timukate käed!
Kui valus laste näos on näha tõvelohke…
Kui palju riisumist ja muidki musti sohke!
Veel põrmuks peksma peab su teotajate väed!
Ei tohi raugeda nüüd kättemaksutahe!
Veel tõrvik leegitseb ja mõõk on alles vahe
ning rahva püha lein on vali kohtumees!
Su pojad vabaks taas on võitmas isamaja
ning elu heitluses nad annavad, kui vaja…
Mu Kiiev, lahti löö Kuldvärav nende ees!
