Marko Mihkelson: mida näitasid Ukraina kaitsjatega eesliinil veedetud tunnid

Pataljoniülem langenud võitlejate mälestustahvli ees. Foto: Marko Mihkelson

Meie teekond Donetski oblastis asuvasse Toretskisse läks läbi Vene okupatsioonivägede laskeulatuse. Kevadine tärkav loodus ja eredalt paistev päike lõid petliku kujutelma rahust. Autoaknast silmatud purustatud elektriraudteeliin näis pigem mingi düstoopilise filmi võtteplatsina kui sõjareaalsusena keset Euroopat 2021. aastal.

See oli aprilli viimane päev, kui Balti riikide parlamentide väliskomisjonide esimehed ning suursaadikud Kiievis olid lõpetamas oma ühist külaskäiku Ida-Ukrainasse.

Toretski nimi tekkis Ukraina maakaardile alles 2015. aastal, kui esimese sõjatalve järel otsustati riigis korraga ümber nimetada 47 Nõukogude nimepärandiga linna. Veel 2014. aasta kevadel, kui Venemaa sõjaväeluure eriüksus vallutas kaevurite linna administratiivhoone, kandis Toretsk maailma veriseima salateenistuse Tšekaa (hilisem NKVD, KGB ja tänane FSB/SVR) looja Feliks Dzeržinski järgi Dzeržõnski nime.

Marko Mihkelson

Marko Mihkelson on ajaloolase haridusega ajakirjanik ja poliitik. Ta on töötanud Postimehe Moskva korrespondendi ja peatoimetajana ning juhtinud Riigikogus väliskomisjoni, Euroopa Liidu asjade komisjoni ja riigikaitsekomisjoni. Ta on raamatute "Venemaa: valguses ja varjus" ja "Murdeajastu" autor, kirjutanud õpikutekste ning analüüsinud rahvusvahelisi sündmusi nii Eesti kui välisajakirjanduses. Edasis kirjutab Marko Mihkelson kord kuus Eestile olulistel välispoliitilistel teemadel. Loe artikleid (60)