Tõnis Vilu (sündinud 1988) on luuletaja, kel ilmunud 8 kogu, viimati “Vana hing” (2023). *
luule
Psühholoog ja tööõnne uurija Tiina Saar-Veelmaa, on kirjutanud mitmeid erialaseid teoseid ning ka hulga artikleid Edasi kaasautorina. Nüüd […]
Sveta Grigorjeva on luuletaja, koreograaf ja kultuurikriitik. Luuletused on esmalt ilmunud Edasi paberajakirja suvenumbris, mis on saadaval suuremates […]
Alljärgnevalt kutsub Rein Veidemann Edasi lugeja kirjandustundi, kus vaatluse alla tuleb üks kummaline luuletamise viis, mida on viljelnud […]
Koorihelilooja ja dirigent Karin Tuul otsib inspiratsiooni luulest, aga see pole lihtne: “klassikute tekstid viisistatakse ribadeks ja sellest […]
Rein Veidemann on tegelnud Hando Runneli loominguga vähemalt pool sajandit. Järgnev kaheosaline essee on pühendatud Runnelile ja tema […]
Mida ma üldse mäletaksin, kui ma ei mäletaks luuletusi, küsib Tõnu Õnnepalu Hando Runnelit lugedes. Raamat: Hando Runnel, […]
Värsket luulet Maarja Kangrolt. Luuletused on esmalt ilmunud Edasi paberajakirja sügisnumbris, mis on saadaval suuremates kioskites üle Eesti ja […]
Triin Paja (sündinud 1990) on luuletaja ja tõlkija. Temalt on ilmunud kolm luulekogu: “Nõges”, “Ürglind” ja “Jõe matmine”. […]
Kumu kunstimuuseumis on üks lõpmatult armas näitus “Läbi su silmaterade musta kuru”. Seal on naisgraafikute Concordia Klari (kelle […]
Luulet noorelt eesti poeedilt Joonas Veelmaalt ja Noor-Eesti rühmituse klassikult Gustav Suitsult. Luuletused on varem ilmunud Edasi paberajakirja kevadnumbris, […]
Juhtus nõnda, et kaks mu lemmikut loojat, kirjanik Tõnu Õnnepalu ja jazzpianist Joel Remmel, esinesid Viljandis kahel järjestikusel […]
Villu Tamme (sünd. 1963) on punkbändi J.M.K.E. liider: kitarrist, laulja, laulukirjutaja ja sõnade autor. Siin avaldatud laulutekstid kõlavad […]
Näitleja ja luuletaja Taavi Eelmaa teine luuleraamat “Unekoridor” ilmub sügisel kirjastuse Verb alt. “Operetti” on esimene sissevaade sellesse. […]
Räppluule: topsijumal
Räpp on kunstivaldkond, kus uus luule võrsub noorte hulgast ning tänavakeel elab riimides. Tänased värsid topsijumalalt, muidugi muutmata […]
Gerda Laura Liiv on Instagramist (@gerdalaura) tuntud luuletaja, kel on ilmunud ka paberist luulekogu “Enne”. Luuletused on esmalt […]
Elo Viidingu luuletused ja Santa Zukkeri maalid kõlavad kokku. “Santa maalid on just seda tüüpi maalid, mida ma […]
Seekordne loodimine on järg varem Edasis ilmunud esseele “Olla rahvana pigem luuletus kui proosapala”. Mu noored kolleegid, uue […]
Kultuurisoovitused on rubriik, kus Edasi pakub “vähem on rohkem” põhimõttel ideid vaba aja veetmiseks. Püüame infotulvast välja noppida […]
Kirjanik Kairi Look jagab Edasi paberajakirja kevadnumbris kultuurisoovitusi eesti kirjandusest maailmakino, kunsti ja muusikani. Raamat Maarja Kangro “Õismäe […]
Ukraina luuletaja Maksõm Rõlski (1895–1964) luuletus “Kiievile” pärineb aastast 1943. Kes oleks osanud arvata, et see räägib ka […]
Kultuuriankeet on rubriik, kus kultuuri- ja ka muude alade inimesed vastavad, millised elamused on neid enim mõjutanud, aga […]
Prima Vista kirjandusfestivali raames leiab 14. mail kell 16 Tartu Ülikooli raamatukogu ees aset avalik kohtumine lüürilise minaga. […]
Kaja Kann arvustab äsja Gustav Suitsu ja Tallinna Ülikooli luuleauhinnaga pärjatud Mart Kanguri teost “Armkude”. Kann ütleb luulekogu […]
Artiklisarjas “Tartu 12 tooli” on stiililt lõbusad kolumnid, milles Lauri Räpp kajastab aasta jooksul igakuiselt ja eri toolidel […]
Väljend “hiiglaste õlgadel” juhatab meid tagasi Vana-Kreeka mütoloogiasse, milles tuntuim hiiglane oli oma õlgadel taevavõlvi kandev Atlas. Eks […]
Raamat on kokkuvõte ligikaudu poolteist aastat kestnud ülekuulamistest, mille tulemusel luuletaja ja tõlkija Heiti Talvik läks 1946. aastal […]
Parim on äärmiselt suhteline mõiste, ja isegi natuke liiga servapealne, aga mõnda teise äärmusse minnes võib väita, et […]
Eesti autorite luulet Keiti Vilmsilt ja August Sangalt. Luuletused on varem ilmunud Edasi paberajakirja talvenumbris. Kõiki seniseid pabernumbreid saab osta Edasi […]
Imestan endamisi, et eesti kultuuri “loodimistes”, ühest või teisest kultuuriilmingust kirjutades pole ma veel puudutanud põhilist, kultuuri hinge. […]