Ma taotluslikult ei kirjuta ühtegi rida sõjast või sõjauudistest. Kirjutan tavaelust. Ma kirjutan teile kahest kitsetallest, räägin hanedest, laste tantsuringi esinemisest ja uskumatust jääst.

Meie kitsed hakkavad poegima aprillis. Aga meil on üks loom nimega Nimetu, kel sündisid talled sõbrapäeval. Nimelt on Nimetu selline tegelane, kes mitmes aasta järjest käib sügisel üksi meestes. Paaritumine algas meil novembris, aga naiskitsed liputasid saba sikkude suunas juba paar kuud varem. Kitsedel käib see suurte inimeste asi nii, et naistel on kiimakas paar-kolm päeva ja siis jälle 21 päeva pärast kolm päeva. Eks see Nimetu siis septembri keskel hüppas üle kitsede aediku, jalutas poiste aediku juurde, hüppas üle poiste aediku, tegi suurte inimeste asja ära, hüppas üle poiste aediku välja ja siis üle kitsede aediku uuesti sisse. See on erioperatsioon, mis eeldab kerget jalga, hüppevõimet ja pealehakkamist. Mõnele on antud, enamusele mitte.

Nii ongi meil praegu kaks kitsetalle, kes kasvavad emapiima peal jõudsasti ning muutuvad iga päevaga järjest lustlikumaks. Lastele on loomulikult kitsetalled toredad kaisukad, aga eks peab jälgima, et lapsd tallesid liiga ära ei väntsuta. Sotsialiseerumine on loomalaste puhul sama tähtis kui inimlaste puhul ehk suhtlemine peakski algama võimalikult vara, aga võimalikult turvalises keskkonnas.

Mart Kase

Mart Kase elab Valgamaal Karula vallas Kaagjärve külas ning kasvatab oma talus kitsi. Mart on eelnevalt pealinnas töötanud nii teatris kui reklaamiagentuuris, nüüd lihtsalt vajas elu uut väljakutset. Mart kirjutab Edasile, kuidas paistab Eesti elu väljaspool Tallinnat. Mardi taluelust räägib blogi www.metsikelu.ee/blogi. Loe artikleid (138)