Oli jõuluõhtu, kui oma õndsas üksinduses ja vaikuses lugesin Martin Alguse luuleraamatut “Paranemine”. Olin sest nii liigutatud, et tahtsin süveneda kirjaniku isiksusse veelgi. Tuli välja, et tal oli samal päeval, 25. detsembril, kui mina ta avastasin, sünnipäev. Veel samal ööl vaatasin järele ka “Plekktrummi” saate temaga ning selle mehe tõsine silma- ja maailmavaade meeldis mulle üha enam. Aga eelkõige meeldis mulle vist ikkagi temast kumav nukrus, nii nagu sellest luulekoguski, kus ta kirjutas südameverega oma ema igavesest uinumisest. Küsisin kirjastuselt kontakti ning kirjutasin Martinile järgmisel päeval, ta vastas nii soojal toonil ning meie kirjavahetusest kujunes seegi intervjuu.

Martin, alustasin Sinu loomingu avastamist alles nüüd ja tundub, et mulle just sobivaima teosega – “Paranemine”. Väga isiklik luulekogu, Su ema lahkumiselugu. Usun, et see puudutab üldiselt, toob välja meie haavatavuse ning kõige kaduvuse. Ilma surmata ei oleks ju elulgi mõtet. Surmal on võime meid paremateks muuta, et oskaksime targemini, tänulikumalt elada, kuis Sulle tundub?

Hedvig Hanson

Hedvig Hanson on Edasi kaasautor. Tuntud peamiselt tundliku muusikuna, kuid tegelenud ka kirjutamisega, ta on teinud kaastööd Postimehele, ERR Kultuurile, ajakirjale Sensa ja Eesti Naine. Hedvig on kirjutanud ka kaks raamatut - dokumentaalne traagiline lugu näitlejannast vanaemast, "Jutustamata lugu. Ellen Kaarma." (2012) ning isiklik, maa- ning artistielu päevik, "Kirju mandrilt" (2016). Loe artikleid (147)