Oma raamidest välja tulla on tegelikult väga rikastav kogemus.

Viimase paari kuu jooksul olen mitmed ööd veetnud lageda taeva all. Hulkunud mööda Lahemaa ranniku ääri, avastanud Soomaa üksildasi rabasaari ja kõndinud mööda kunagist taliteed üle Avaste soo Soontagana maalinna. Kui otsida nende käikude ühisnimetajat, on selleks eeskätt kümmekond miinuskraadi, mis mind oma väikeses telgis unne suigutasid. See polnud juhus, vaid kinnisidee – mida külmem on, seda suurema hurraaga pakin oma asjad ja lähen metsa või rappa ööbima.

Kuigi talvised matkad on nad kõik, tahaksin jagada ka nende käimiste iseärasusi ja näidata, kuidas matkal ja matkal on suur vahe. Mida paremini neid erinevusi enda jaoks lahti mõtestada oskame, seda teadlikumalt saame looduses kulgeda. Seda paremini oskame luua endale sobivat rännakut.

Romet Vaino

Romet Vaino kulgeb viiel meelel läbi nelja aastaaja üle kodumaa maastike. Selline teadlik looduses liikumine pakub suurel hulgal märkamisi nii inimpsüühika kui looduse enda kohta. Tema igakuine kolumn pakubki vahetuid emotsioone ja mõtteid loodusest ning käib ühte sammu loodusliku aastaringiga. Loe artikleid (64)