Millest mõtleb üks tartlane, kes istub mõnes hubases kodulinna kohvikus. Missugusena paistavad talle inimesed leti, laudade, akende taga ja Linn. Või kui mitu erinevat linna on ühes Linnas. Vastust sellele pole. Sest Linn on vaataja silmades.

Ühe Kesklinna keskuse kohviku diivanil istudes taipasin, et ühe vaataja silmades võib olla lausa mitu linna. Oleneb, millisel toolil parasjagu istuda. Ja mis ajal. Sest öö teeb linnad ilusamaks kui nad on. Mõne inimesed julgemaks kui ta on. Mõne julmemaks kui ta on. Mõni hoopis kardab ööd. Päev aga kisub Linna siit-sealt alasti. Eriti jääb see silma siis, kui osata vaadata. Ent alati on olnud nii, et üks lihtsalt vaatab, aga teine näeb. Need, kes päriselt näevad, mõistavad neid, kes vaatavad Tartule teisiti. Mõistmine ei tähenda nõusolekut, vaid teiste arvamuste arvestamist või nende seisukohtade mõistmist. Seda sõltumata tooli mugavusest, kõrgusest, asukohast või sellest, kui kaugelt või lähedalt vaadata. Empaatia ei sõltu asukohast (linna)kaardil, vaid sellest, kas süda asub õige koha peal.

Lauri Räpp

Lauri Räpp on põline tartlane, väikeettevõtja ja kirglik seljakotireisija. MTÜ Heade Mõtete Klubi asutajaliige. Ta on avaldanud viis raamatut ning kirjutanud mitmeid kolumne ja artikleid Tartu kohta. Lauri kirjutab Edasi lugejatele elust Tartus. Loe artikleid (39)