Väljend “hiiglaste õlgadel” juhatab meid tagasi Vana-Kreeka mütoloogiasse, milles tuntuim hiiglane oli oma õlgadel taevavõlvi kandev Atlas. Eks igasuguseid mütoloogilisi hiidusid võib kohata ka eesti folklooris. Mulle meenub sellega seoses aga hoopis Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1803–1882) muinasjutt Paristaja-Pojast, kes selleks, et kuradiga sõlmitud lepingut lunastada – muide, ürgvana motiiv maailmakirjanduses, mida kroonib Johann Wolfgang Goethe (1749–1832) värsstragöödia “Faust” –, nõustus Kõuetaadilt tema pasunat varastama. Kurat nimelt kartis hirmsasti müristamist.
Varguse episoodi on graafik Günther Reindorff (1897–1974) Kreutzwaldi “Eesti rahva ennemuistsete juttude” 1951. aasta uustrükis vaimukalt kujutanud. Vanakurat on end äikesepilveni välja venitanud, Paristaja-Poeg õlgadel, et saaks sealt Kõuetaadi magamisasemeks oleva pilve peale ronida. Eks ole hiiglase õlg ju seegi, ainult et kasutatud petmise eesmärgil. Ent jätkem muinasmaailm sinnapaika.
