Jazzkaare fookuses. Nils Landgren: ära loovuta oma unistusi

Nils Landgren.

See naeratav punase trombooniga Rootsi jazzmuusik, meie jazzisõprade ammune lemmik, on Eestis esinemas käinud korduvalt ja üha sagedamini viimastel aastatel, mullu suvel esines ta TAFF:festil Haapsalus. Nils Landgrenil on veebruaris sünnipäev ning rõõmustame, et seekord saavad Eesti kuulajad koos maestroga pidupäeva pidada nii Tallinnas kui Tartus Talvejazzi kontsertidel.

Anne Erm meenutab seniseid kohtumisi Landgreniga ja mõtiskleb tema fenomeni üle koos Raivo Tafenauga.

Mis on see, mis teeb Nils Landgreni muusika nii haaravaks? On see naeratus läbi tromboonihelide, jõud ja energia, mis paiskub saali Landgreni mängust, professionaalne meisterlikkus või muusiku alati positiivne hoiak ning sõbralikkus? Ilmselt kõik need omadused Rootsi supermuusikut iseloomustavad. Nils Landgren tuleb taas Eestisse, et jagada lava ja kogemusi Janno Trumpi ansambli JT Conception suurepäraste muusikutega ning mängida lugusid nii enda ansamblite kui JT Conceptioni repertuaarist.

Esimest korda käis Nils Landgren Tallinnas Jazzkaarel 1997. aastal. Mäletan, et mul olid pikad meilivahetused ta agentuuriga, kes ei olnud rahul, et pakkusin Nils Landgren Funk Unitile esinemist Viru hotelli populaarses tantsukohas Café Amigos pühapäevaõhtul. Tookord kestis festival vaid neli päeva ja kava oli tõesti juba pilgeni täis. Lõpuks nõustuti esinemisega Café Amigos. Tollest õhtust ma eriti palju muud ei mäleta, kui et seisime puhveti juures ning Nils palus endale enne kontserti pitsi konjakit – seda hea konjaki aroomi võin praegugi tollele õhtule mõeldes tunnetada.

Mõni aasta hiljem käisime Jazzkaare partnerfestivali Kaunas Jazzi korraldatud klubiõhtul Landgreni kuulamas, sõites selleks spetsiaalselt Kaunasesse. Tollest õhtust jäi meelde, et Nils Landgren mängis vapustava energiaga ja suutis publiku täiesti ümber sõrme keerata, ometi oli tookord laval mitte Funk Uniti täiskoosseis, vaid ainult trio. Sealtpeale jälgisin Nils Landgreni tegemisi ning kuulasin ta plaate. Tema selja taga on aastast 1994 mainekas Saksa plaadifirma ACT ja nii Rootsis kui Saksamaal armastatud muusik on oma koosseisudega firma üks parimaid müügiartikleid. Nils Landgren Funk Unitilt on ilmunud kaksteist albumit, neist mitmetel osalevad külalistena Ameerika tippmuusikud nagu Maceo Parker, Brecker Brothers, Tim Hagans jt.

Meeletu edu saavutas 2004. aasta album “Funky ABBA”, kus kahe Rootsi ansambli muusika energia ja mõjujõud mitmekordistuvad. Selle albumi salvestamise juures oli nõuandjaks Benny Anderson isiklikult, kes jäi Landgreni arranžeerijatööga väga rahule. Album on inspireerinud paljusid, sealhulgas ka Eesti muusikuid funk-muusikat endale sõbraks valima. Funk Uniti kõrval võib Nils Landgreni kuulda väga erinevates koosseisudes, olgu siis koos bigbändiga või jazzansambliga, kus enamasti mängivad ta sõbrad Skandinaavia maadest. Nils Landgrenilt on ilmunud ka heliplaate, kus ta laulab võrratult ballaade.

Muideks, enne kui Nilsist sai hinnatud instrumentalist, laulis ta Rootsi hittmuusikalis “SKÅL”, mis pidas laval vastu mitusada etendust. Imekaunid on ka koos Rootsi jazzitähe Rigmor Gustafssoniga esitatud ballaadid ja mitmed teised albumid. Kriitikud on nentinud, et Landgrenil on kaks hinge: oma Funk Unitiga on ta mehine ja gruuviv jazzi action-kangelane, kuid tema teine mina on melanhoolne ning ülimalt tundlik.

Neliteist aastat tagasi andis Landgren koos sõpradega kontserte Rootsi ja Saksamaa kirikutes. Sellest sai traditsioon ning nüüdseks on juba kuuel korral valminud kava ja album sarjas “Christmas With My Friends”, mida paljud fännid ning kriitikud kiidavad kui kauneimaid jõulualbumeid.

Nils Landgreni mängu tunneb ära kinnisilmi kuulates või ka muusikat kuulmata tema eritellimusel valmistatud punase Yamaha trombooni järgi, siit ka Nilsi hüüdnimi – Mister Red Horn.

Vähe on muusikuid, kes suudaks oma mänguga haarata nii klassikat nautivat publikut kui rokkareid ja klubinoori. Nils Landgrenil on see võime, tema puhul ei tähista mitmekülgsus pealiskaudsust mõnes valdkonnas, ta on tippmuusik kõiges, mida ta teeb olgu see töö Rootsi ühe parima jazzorkestri Bohuslän Big Bandiga või Saksa ühe parima NDR Big Bandiga, õppejõu amet Hamburgis ning Shanghais, supergrupp Four Wheel Drive koos Michael Wollny’, Lars Danielssoni ja Wolfgang Haffneriga, mis tõlgitseb Stingi ja Genesise muusikat läbi jazziprisma, intiimne duo Jan Lundgreniga ning veel arvukad projektid. Mitmekülgsusel on positiivne mõju Landgreni tromboonimängule ja laulmisele ning nii saab sellest kasu ka kuulajaskond, leiab muusik ise. Staažika interpreedi erilist energiat ning vastupidavust tasub kadestada aastas annab ta üle 200 kontserdi!

Stiilihaardega võib Landgren tõsiselt üllatada. Oli aasta 2014, kui Saksa saatkond pakkus välja, et festivalil Saksa Kevad võiks esineda Nils Landgreni rahvusvaheline ansambel JazzBaltica ja et sinna oleks vaja ka üht Eesti muusikut. Mõeldes positiivsusele ja stressitaluvusele, tuli kohe mõttesse saksofonist Raivo Tafenau ning nagu peagi selgus, klappis Tafenau bändi suurepäraselt ja nad said Nils Landgreniga headeks sõpradeks. Bänd üllatas tookord tegemist ei olnud üldse funk-muusikaga, vaid moodsa komponeeritud jazziga, kus pea kõik ansambli liikmed (Läänemere maade muusikud) olid kirjutanud ühe pika arendatud pala, mis ei olnud sugugi kerge kuulamine ega ka pidu-pidu, aga siiski ääretult huvitav.

Uurimaks, kuidas on sõprussuhe Eesti ja Rootsi säravate jazzmuusikute Landgreni ja Tafenau vahel toiminud, palusin Raivo Tafenaul vastata mõnele küsimusele.

Mis sind Landgreni muusikas enim köidab?

Nils Landgren on vaieldamatult üks parimaid jazzmuusikuid Euroopa jazziskeenel. Mind võlub tema tolerantsus erinevate muusikastiilide suhtes. Ta ei ignoreeri popmuusikat ning olen kuulnud tema suurepärast tõlgendust ühest ilusast kantriloost. Nils on ka äärmiselt sensitiivse häälega laulja, ta oskab lugusid valida mitte ainult meloodia, vaid ka sisu järgi. Ja alati räägib ta ausalt oma lugu, olgu siis lauldes või trombooniga. Ta on ehe näide sellest, kuidas väga hea jazzmuusik võib lihtsale ja päris tavalisele loole anda täiesti uue ning kauni kõla. 

Kas sul on tema loomingus mõned lemmiklood, mis vahel tuletavad end meelde?  

Mul on kõigis autodes mänginud üks tema CD, “Sentimental Journey”, mis on meeletult rahustav ja huvitavate seadetega. Öösiti peale esinemisi koju sõites mängis see plaat alati. Siis ma teda veel isiklikult ei tundnud, aga väga tahtsin temaga tuttavaks saada. Ning siis ühel hetkel helistaski Anne Erm ja pakkus Nilsiga koostööd. Aitäh, Anne, see oli omamoodi elumuutev kõne. Ja siiani meenutan Funk Uniti Jazzkaare kontserti aastal 1997 Amigo ööklubis – mäletan, et keegi mu kõrval ütles: “Tafenau, pane suu kinni”. See oli lihtsalt pärani lahti vajunud sellest kontserdielamusest. Ja tookord mängis seal ansamblis ka ootamatult lahkunud Rootsi legendpianist Esbjörn Svensson!

Oled mitu korda käinud festivalil JazzBaltica, mille programmijuht on Nils Landgren – kas selle festivali kavas ja õhustikus on tunda Nils Landgreni vaimu? Mis see on?

JazzBaltical olen esinenud kolm korda, kaks aastat osalesin festivali ansambli koosseisus, kus mängisid muusikud erinevatest Läänemere maadest ning ühel korral sain esitada ka  originaalkava koos oma kvintetiga. Festival on muljetavaldavalt soe, õdus ja professionaalne. Nils kuulutab kõik ansamblid välja isiklikult, tal on väga hea saksa keel, ning tundub, et ka huumorimeel on paigas, arvestades naerupahvakuid publiku hulgas. Nilsi fenomeni on igal pool tunda näiteks võitleb ta tulihingeliselt noorte muusikute eest ning tihtipeale esinevad festivalil muusikud, kes alles on oma karjääri alguses, aga siiski ülivõimsal tasemel. JazzBaltica piletid on tavaliselt ammu enne festivali välja müüdud see näitab, et publik on üliteadlik ja huvitatud kõigest uuest. Nii sain minagi oma ansambliga täissaali ning tulise vastuvõtu osaliseks. 

Oled saanud Nils Landgreniga laval mitmeid kordi koos musitseerida, milline on ta liidrina? 

Kadestan tema nooruslikku energiat. Ta on tugev bändiliider ja juhatab laval olukordi üliveenvalt. See tõstab muusikud seletamatutesse kõrgustesse ning loob turvalise tunde. Nilsil on austus ja respekt kõigi muusikute suhtes, ta oskab anda mänguruumi, nõnda et kõik muusikud saaksid end väljendada parimal moel ehk nii-öelda tühjaks mängida. 

Milline neist koosesinemistest enim loomingulist pinget on pakkunud? 

Suurim väljakutse oli mulle festivali JazzBaltica ansamblis osalemine. Mängisime päris keerulisi kompositsioone, mille olid kirjutanud ansambli liikmed. Teada on ju ka see, et kui oled noor ja ambitsioonikas muusik, siis tahad minna muusikasse sügavuti. Meil oli kaks kontserti, millele eelnes viiepäevane prooviperiood, mille jooksul lihviti iga nüanssi kordi ja kordi, ning lõpptulemus avaldab minu meelest muljet.

Mida tasub Nils Landgrenilt õppida?

Nils Landgrenilt tasub õppida kõike, mis puudutab muusikuks olemist. Ta on mitukümmend aastat kasvanud koos oma publikuga, ei ole neid alt vedanud, vaid pakkunud pidevalt midagi uut folgist, jazzist kuni popmuusika jazzilike seadeteni ning saavutanud Skandinaavias ja Saksamaal enneolematu populaarsuse. Lisaks sellele on ta mõnus sell, kes ei võta ennast väga tõsiselt, temaga on väga tore koos olla ja nalja visata. Pean tunnistama, et

Nilsi puhul kehtib sajaprotsendiliselt ütlus “mida suurem muusik, seda ilusam ja parem inimene”.

Õpin temalt alati midagi uut, kui saatus meid kokku viib.

Nils Landgren toimetab festivaliga JazzBaltica aastast 2012, olles selle kunstiline juht. Enne seda oli Landgren Berliini jazzifestivali kunstiline juht. 2019. aastal autasustati teda Saksamaa teenetemärgiga Saksamaa ja Skandinaavia kultuurisidemete edendamise ning noorte talentide toetamise eest. Hulga mainekaid Rootsi ja Saksamaa auhindu on ta pälvinud ka oma plaatidega.

Nils Landgren sündis 1956. aastal Rootsi väikelinnas Degerforsis. Muusika tuli varakult ta ellu tänu isale, kes mängis kornetit. Kuueselt hakkas Nils trumme mängima ja kolmeteistkümneaastaselt valis ta oma instrumendiks trombooni. Klassikalise põhjaga trombonistist sai jazzmuusik tänu kohtumisele Rootsi folk-jazzi pioneeride Bengt-Arne Wallini ja Eje Theliniga. Stockholmi asudes sai Landgrenist peagi jazzbändide tromboonimängija ja stuudiomuusik. 1984. aastal ilmus Landgreni debüütalbum “Planet Rock”, mis käivitas tema ainulaadse karjääri bändijuhina, plaadileping heliplaadifirmaga ACT sõlmiti kümme aastat hiljem ning ACT-i salvestused tegid Landgreni tuntuks ka Ameerika mandril ta osales seal Herbie Hancocki, Eddie Harrise ja ansambli The Crusaders projektides.

Landgren on meie aja silmapaistvamaid ning mõjukamaid Euroopa jazzmuusikuid. Mida ta ka ei teeks erinevates olukordades või stiilides – alati on ta avatud meelega muusik. Kuid tema muusika juured peituvad traditsioonides – nii rahvamuusikas, klassikalises muusikas, Ameerika jazzis, soulis kui ka funk’is. Landgreni teeneks tuleb pidada euroopalikku funk-muusika edendamist. Landgreni jälgedes on palju lihtsam edasi astuda järgmiste generatsioonide muusikutel, sealhulgas Eesti omadel.  

Nils Landgreni ootame väga Eestisse. Teda armastatakse nii Euroopa jazzilavadel kui kaugemal, legendaarse muusiku tegevuse ampluaa väärib imetlust ja küsimusele, kas tal on veel täitmata unistusi, vastas Nils Landgren: “Jah, mul on mõned muusikalised unistused, aga nagu mu isa alati ütles: “Ära loovuta kõiki oma unistusi, sest siis pole need enam sinu omad.””

JT Conception feat. Nils Landgren esineb festivalil Talvejazz 2022 kahel korral: 26. veebruaril Fotografiskas Tallinnas ja 27. veebruaril Eesti Rahva Muuseumi Hurda saalis Tartus.

Rubriik “Jazzkaare fookuses” on ajakirja Edasi ja Jazzkaare koostööprojekt, kus tutvustame ja arutleme maailma ja Eesti jazzmuusika trendide üle ning võtame luubi alla põnevad valdkonda puudutavad jazziteemad ja esinejad.

Anne Erm

Anne Erm on festivali Jazzkaar asutaja ja kunstiline juht ning jazzivaldkonna promotoor Eestis. Loe artikleid (16)