Nutilahendused on meie igapäevaelu lahutamatu osa, kuid mitte alati ei tundu nende kasutamine lihtne ja loogiline. Milles seisnevad siin peamised vead ja kuidas teha nutilahendused tarbijale mitte ainult mugavamaks, vaid ka nauditavaks?

Rubriigis “Ettevõte ja ülikool” kirjutavad Tallinna Ülikooli teadlased kord kuus ühel ühiskondlikult ja majanduslikult olulisel (tuleviku)teemal. Rubriigi eesmärk on näidata võimalusi, mida ettevõtetele ning avalikule ja kolmandale sektorile pakub koostöö ülikooliga. Seekordse artikli autorid on Tallinna Ülikooli arvutitunnetuse lektor Mati Mõttus ja Tallinna Ülikooli meediapoliitika dotsent Andres Jõesaar.

Nutilahendus ja mõiste “kasutajasõbralikkus” on enam-vähem ühevanused. Mõlemad pärinevad 1990ndate aastate algusest. Maailma esimeseks nutiseadmeks peetakse Simoni-nimelist nutitelefoni, mille töötas välja IBM. Termini “kasutajakogemus” võttis kasutusele kasutajakeskse disaini ja kognitiivse psühholoogia professor ja raamatu “Igapäevaste asjade disain” autor Donald Norman, kui ta läks tööle Apple’isse. Tänaseks on nutilahendused meie igapäevaelu lahutamatu osa. Kasutajakogemusest on saanud peamine argument, miks tarbija eelistab või siis ei eelista mingit toodet või teenust. Funktsionaalsus üksi ei ole piisav, vaid lihtsalt tarvilik tingimus. Seda eeskätt selliste lahenduste puhul, mis on mõeldud lõppkasutajale ja tarvitamiseks igapäevaelus, nagu näiteks veebirakendused, telefoni- ja nuti-TV äpid, veebipoed, pangaautomaadid, avalikud interaktiivsed ekraanid, ka erinevad autode ja nutikodude seadmed ning palju muud.