Katri-Liis Lepik: mis on mõjuettevõtlus ja milleks see oluline on? “Ettevõte ja ülikool”

Katri-Liis Lepik. Foto: Tanel Meos

Maailm meie ümber on kiirelt muutumas. Erinevad kriisid nagu keskkonnakriis, rändekriis, majanduskriisid, rääkimata pandeemiast, mõjutavad olulisel määral ettevõtlusvalikuid. Järjest vähem saab tänases võrgustunud maailmas mööda vaadata jätkusuutlikkuse vajadusest. Kriisid on tinginud nihke arusaamises, et ettevõtte tegevus järjest enam mõjutab ja on mõjutatud keskkondlikest ja sotsiaalsetest protsessidest. See on muutnud ka arusaama ettevõtte rollist ning eesmärkidest.

Rubriigis “Ettevõte ja ülikool” kirjutavad Tallinna Ülikooli teadlased kord kuus ühel ühiskondlikult ja majanduslikult olulisel (tuleviku)teemal. Rubriigi eesmärk on näidata võimalusi, mida ettevõtetele ning avalikule ja kolmandale sektorile pakub koostöö ülikooliga. Seekordse artikli autor on Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi dotsent Katri-Liis Lepik.

Räägin oma koolitustel ja kursustel sageli mõjuettevõtetest ehk sotsiaalsetest ettevõtetest. Ikka leidub keegi, kes mõjuettevõtluse terminit kuuldes leiab, et kõikidel ettevõtetel on mõju ja seda pole vaja rõhutada. Mõjuna pean aga silmas ühiskonna jaoks positiivset väärtust. Viimasel kümnendil on väga jõudsalt kasvanud mõjuettevõtete arv maailmas, sest suurtele ühiskondlikele kriisidele ja väljakutsetele on vaja uutmoodi lahendusi, mida senised struktuurid ja toimimisviisid pakkuda ei suuda.

Siinkohal on oluline selgitada sarnaselt kõlavate terminite erisusi. Tänasel ettevõtlusmaastikul saame eristada kolme peamist ettevõtluse tüüpi:

  1. Traditsiooniline äriettevõte, mille eesmärk on oma tooteid ja teenuseid müües teenida kasumit omanikele. Siia kuuluvad ka sotsiaalselt vastutustundlikud ettevõtted, kellel on olemas strateegia oma ühiskondliku vastutuse täitmiseks (corporate social responsibility). Taoline strateegia aitab tagada äriprotsesside eetilisust – säästa keskkonda, arvestada inimõigusi ja panustada ühiskonda nt filantroopia kaudu, näiteks Rimi ja Paulig. Strateegia aitab planeerida eetilist ning ühiskonnale kasulikku tegevust.
  2. Heategevuslikud organisatsioonid, kes saavad oma sissetuleku peamiselt annetustest, kuid võivad teenida ka mõne oma tegevusega sissetulekut, näiteks Päästearmee ja Punane Rist.
  3. Sotsiaalsed ettevõtted ehk mõjuettevõtted jäävad traditsioonilise ettevõtluse ja heategevuse vahelisele alale. Need on ettevõtted, kellel on selge ühiskondlik ja/või keskkonnahoidlik missioon, mille täitmiseks nad teenivad oma teenuste ja toodete müügiga tulu. See tähendab, et äritegevusest saadud tulu reinvesteeritakse ühiskondliku missiooni saavutamiseks. Mõjuettevõtete puhul on oluline, et neid juhitakse vastutustundlikult, läbipaistvalt ning uuenduslikult, kaasates eelkõige töötajaid, aga ka kliente ja huvirühmi, keda nende ettevõtlus mõjutab.

Sotsiaalse ettevõtluse mitu tahku

Eestis ei ole täna ühtset sotsiaalse ettevõtluse definitsiooni. Euroopa Komisjoni määratlus rõhutab kolme peamise dimensiooni olemasolu: sotsiaalne, majanduslik ning valitsetus ehk valitsemistava (governance). See tähendab, et sotsiaalne mission peaks olema ettevõtte põhikirjas, teenitakse müügitulu, huvirühmad on otsustusprotsessides esindatud ning kehtib kasumi jaotamise piirang. See ei välista, et EL-i riikidel võivad olla oma sotsiaalse ettevõtte määratlused. Mõnes riigis on mõjuettevõtete esindusorganisatsioon või valitsus kinnitanud oma definitsiooni. Ühtluse tagamiseks aga kasutati näiteks Euroopa sotsiaalse ettevõtluse seires (ESEM)(1) lähenemist, kus sotsiaalne on ettevõte, mille peamine eesmärk on pigem sotsiaalse ja keskkonnamõju avaldamine kui kasumi teenimine omanikele või aktsionäridele. Seega finantstulu on vahend ja mitte eesmärk omaette.

Kuna Eestis ei ole sotsiaalse ettevõtluse juriidilist vormi, siis esinevad mõjuettevõtted peamiselt mittetulundusühingute ja ka osaühingute vormis. Sotsiaalsed ettevõtted ühendavad nii ühiskondlikult mõjusa missiooni kui ka finantsilise jätkusuutlikkuse, mistõttu nimetatakse neid ka mõjuettevõteteks. Paraku on terminil “sotsiaalne” liigne nõukogudeaegne taak, mis seob mõiste sotsialismiga ja loob negatiivse tähendusvälja. Mõistet seostatakse peamiselt ka vaid sotsiaalvaldkonnaga, mis omakorda näib rõhutavat tegevuse viletsat ja vaest iseloomu. Eesti mõjuettevõtted on oma olemuselt liikumas tuluteenivatest vabaühendustest rohkem iduettevõtluse suunas ning neil on soov kaasata investoreid. Näiteks 2021. aastal Tallinna Ülikooli poolt läbi viidud mõjuorganisatsioonide uuringu põhjal saab öelda, et 42% Eesti mõjuorganisatsioonidest on huvitatud investeeringute kaasamisest. Seega on ettevõtete arenguvajadusi arvesse võttes Eesti määratluses Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku poolt tehtud kasumijaotamise osas mööndusi, kuid sõnastades siiski, et ühiskondlik eesmärk on kasumijaotusest tähtsam.

Kuidas avaldada mõju ühiskonnas?

Traditsiooniliselt on riikide jõukust hinnatud sisekogutoodangu ja teiste majandusnäitajate järgi. Viimasel kümnendil on üha enam hakatud aga väärtustama inimeste heaolu, vabadusi, rahulolu ja õnnetunnet. Selle näiteks on ka erinevad konkursid (nt Euroopa sotsiaalse innovatsiooni konkurss) kui ka paremusjärjestused (nt maailma õnnelikkuse indeks, Real Leadersi mõjuettevõte edetabel). Suurte kriiside ja globaalsete probleemidega toimetulekuks on vaja käivitada süsteemseid muutusi. Mõjuettevõtlust võibki vaadelda kui ühte probleemide lahendamise viisi ja muutuste tööriista.

Muutuste tekkimist ja mõju avaldamist aitab selgitada sotsiaalse innovatsiooni spiraal:

Joonis. Sotsiaalse innovatsiooni teke.
Allikas: Murray, R; Caulier-Grice, J., Mulgan, G. (2010). The open book of social innovations. Social innovator series: ways to design, develop and grow social innovations. The Young Foundation, NESTA.

Väljakutsete ja võimaluste uurimise etapis võetakse arvesse kõiki tegureid, mis rõhutavad innovatsiooni vajadust, näiteks nagu kriisid, eelarvekärped, kehv tulemuslikkus, aga ka inspiratsiooni, mis seda esile kutsub. Selles etapis püütakse leida probleemi juurpõhjused ja lahendamist vajava probleemi selge sõnastus.

Ideede genereerimise etapis võib kasutada häkatone, disainisprinte ja teisi loovaid meetodeid lahendusideede leidmiseks.

Arendamise ja piloteerimise faasis testitakse ideid praktikas koostööpartnerite, huvirühmade, klientidega. Nende protsesside käigus lepitakse kokku ka mõju mõõdikutes.

Sellele etapile järgneb esmase lahenduse katsetamine ning seejärel juba idee elluviimine. Siin pannakse paika ka pikemaajalised arengustrateegiad idee jätkusuutlikkuse osas ning edasine vorm, nagu näiteks mõjuettevõte. Idee elluviimise etapp võib vajada ka õigusaktide muutmist, aga samuti ka muudatuste tegemist avaliku sektori eelarve koostamise põhimõtetes.

Skaleerimise ja kasvu faasis levitatakse oma head praktikat ning selle toimimist. Mõjuettevõtluse puhul ei pea see tähendama tingimata uute turgude hõivamist, vaid teadmiste ja oskuste jagamist ning uue mudeli levitamist.

Süsteemne muutus on sotsiaalse innovatsiooni lõppeesmärk. Süsteemseteks muutusteks on vaja sobivat ökosüsteemi ehk paljude osade koostoimet: sobilikke seadusi, andmeid ja infrastruktuuri, teadmisi ja oskusi, uuenduslikke mõtte- ning tegutsemisviise. Sotsiaalse innovatsiooni all võib laiemalt mõista uuenduslikke tegevusi ja teenuseid, mis on motiveeritud sotsiaalse vajaduse rahuldamise eesmärgist ning mida valdavalt arendatakse ja levitatakse organisatsioonide kaudu, mille esmane eesmärk on sotsiaalne(2).

Sotsiaalsest innovatsioonist mõjude mõõtmiseni

Ettevõtluse kontekstis innovatsioonist rääkida on tavapärane. Üha enam on aga ettevõtteid, mis integreerivad oma äritegevusse sotsiaalset innovatsiooni. Mõjuettevõtluses tegeletakse pidevalt sotsiaalsete väljakutsetega ja püütakse seniseid lahendusi parandada. Sotsiaalse innovatsiooniga püütakse lahendada juurprobleeme ühiskonnas. Seega on loogiline, et ka mõjude hindamise lähtekohaks on arusaam juurprobleemist ehk sellest, mida ja kelle jaoks tegelikult lahendada tahetakse. Oluline on ka fikseerida olukorra lähtekoht, et oleks hiljem võimalik muutuse suurust analüüsida. Järgmiseks sammuks peaks olema eesmärgi seadmine ehk soovitud olukord siis, kui probleemi on leevendatud. Edasi peaks kavandama tegevused ja läbi mõtlema, kui palju ressursse nende elluviimiseks vaja on.

Igas etapis on võimalik seada mõjude mõõtmiseks näitajad. Ressursside mõõtmise puhul on tegemist tavapärase kulude analüüsi praktikaga. Kõikidel kavandatud tegevustel on enamasti väljundid, mida on numbriliste näitajatega võimalik mõõta (nt välja on töötatud X arv koolitusprogramme, üleskutsega on liitunud X arv inimesi). Keerulisemaks muutub analüüs aga järgmistes etappides, kui planeerima ja mõõtma peaks hakkama tulemusi. Sellisel juhul on oluline mõelda, kas mõõdikud on ikkagi vastavuses kaugema sihiga. Kui näiteks tulemusena soovitakse näha tööjõuturul rohkem NEET-noori (noored, kes ei tööta ega õpi), siis nende puhul võib olla mõõdikuks programmi läbimine, mis annab neile tööoskusi (nt X arv NEET-noori langeb vähem programmist välja). Kaugemaks mõjuks ja sihiks võiks selles näites olla noorte heaolu ja elukvaliteedi paranemine. Sellise kaugema eesmärgi püstitamise puhul on tegemist aga mõjuga, mis ei avaldu kohe peale tegevuste lõppu, vaid alles mõne aasta möödudes.

Eesti Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku liikmeskonna näitel tegutseb enamik mõjuettevõttetest tööintegratsiooni, hariduse ja tervise ning heaolu valdkonnas, kus enamasti pakutakse teenuseid. Tööintegratsioon kujutab endast väiksemate võimalustega / erivajadustega inimestele tööharjutuse pakkumist ja selle kaudu nende tööhõives hoidmist selles samas ettevõttes või abistamist avatud tööturule jõudmiseks. Heaks näiteks tooteid müüvast mõjuettevõttest on Uuskasutuskeskus, mille laiemaks mõjuks on suurenenud teadlikkus uuskasutusest ja paranenud keskkond. Uuskasutuskeskuse tegevuse tulemusena jõuab vähem prügi prügimäele.

Mõjuettevõtlus erineb tavapärasest heategevusest selle poolest, et püütakse jõuda just juurprobleemideni.

Tervishoiu valdkonnast võib näiteks tuua Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku liikme Dermtest. Ettevõte ennetab nahavähi probleemi kaugdiagnostika abil. Haridusvaldkonnas tegutsev Edumus aitab tarkvaraplatvormi kaudu kokku viia koolid ja töötavad spetsialistid, kes mitmekesistavad haridust ning muudavad selle tähendusrikkamaks.

Mõjuettevõtlus kui väärtuspõhine otsus

Mõjude hindamisest ainuüksi ei piisa – oluline on ka tulemuste analüüs ning tegevuste ja sekkumise parendamine vastavalt saadud tulemustele. Sotsiaalmeediale tugineva kommunikatsiooni ajastul on oluline roll mõjude tutvustamisel nii klientidele kui ka toodetest ja teenustest kasu saajatele. Sotsiaalne innovatsioon võib tuua era- ja avalikele teenustele suuremat väärtust, rahuldades tõhusamalt ja terviklikumalt inimeste vajadusi. Mõjudest teavitamine ning nendega arvestamine on aga üha olulisem ka klientidele, huvirühmadele ja annetajatele.

Põlvkonniti on tarbimisharjumused ja väärtused muutunud ning nn Z-põlvkond (sünd. 1995–2010) huvitub ettevõtete väärtusbaasist ja eetilisusest. Tarbijad kaaluvad üha enam oma igapäevaste ostude puhul toodetega kaasnevaid sotsiaalseid ja ökoloogilisi aspekte. Seetõttu on ka traditsioonilised ettevõtted üha enam huvi tundmas positiivse sotsiaalse- ja keskkonnamõju vastu, mida üha enam arvestatakse ka oma tarneahelates. See võimaldab tarbijatele paremini näidata oma pühendumist jätkusuutlikkuse küsimustele ja sotsiaalsele vastutustundlikkusele.(3) Kommunikatsioon selles valdkonnas ei ole kindlasti ka ilma probleemideta ning sarnaselt “rohepesuga” võib esineda ka “sotsiaalset pesu”.

Eesti sotsiaalsete ettevõtete seires osalenud mõjuorganisatsioonidest pooled mõõdavad oma mõju, kuid ei tee seda pidevalt.

Finantseesmärkidest üksi ei piisa enam nende ettevõtete arendamiseks. Mõjusid mõõtvatel ettevõtetel on enam võimalusi näidata eri osapooltele, kuidas tegutsetakse ühiskonna heaks, ja tekitada positiivseid muutusi tarbijakäitumises, mis võib mõjutada keskkonda paremuse suunas. Sotsiaalne innovatsioon on üks mõjusatest ettevõtluse arendamise viisidest.

***

28. oktoobril toimus EXU Akadeemia veebiseminar “Kuidas mõõta ettevõtte tulemuslikkust ja mõju ühiskonnale? Räägiti sellest, mida tähendab ettevõtte tulemuslikkus ja millega seda mõõta. Samuti arutleti, miks on oluline hinnata ettevõtte tegevust nii majanduslikust edukusest kui sotsiaalsest mõjukusest lähtuvalt ning milline on avaliku sektori roll mõjuettevõtluse toetamisel. Vestlusringis osalesid Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi dotsent Katri-Liis Lepik, Tallinna Ülikooli doktorant ja Võrumaa Arenduskeskuse endine heaolu suunajuht Kadri Kangro ning ettevõtte Banned Books – Keelatud Kirjandus kaasdirektor Leika Leemets. Vestlusringi juhtis Tallinna Ülikooli EXU valdkonna juht Külliki Tafel-Viia.

Seminari on võimalik järelvaadata siin:

Viited:

  • (1) Dupain, W., Pilia, O., Wunsch, M., Hoffmann, P., Scharpe, K., Mair, J., Raith, M., Bosma, N. (2021). “The State of Social Enterprise in Europe – European Social Enterprise Monitor 2020–2021”. Euclid Network.
  • (2) Mulgan, G. (2019). Social Innovation: How societies find the power to change. Policy Press.
  • (3) ElAlfy, A., Darwish, K. M., Weber, O. (2020). “Corporations and sustainable development goals communication on social media: Corporate social responsibility or just another buzzword?” Sustainable Development. Vol. 28 Issue 5, p. 1418–1430.

***

Rubriigis “Ettevõte ja ülikool” kirjutavad Tallinna Ülikooli teadlased kord kuus ühel ühiskondlikult ja majanduslikult olulisel (tuleviku)teemal. Rubriigi eesmärk on näidata võimalusi, mida ettevõtetele ning avalikule ja kolmandale sektorile pakub koostöö ülikooliga.