Uued börsifirmad vinnavad eestlasi hoogsalt aktsiaturule, pakkudes inimestele lihtsat raha. Muidugi on see mõistlik vastu võtta. Ajad aga muutuvad ja see tekitab küsimuse, kas lühiajaline teenistus tähendab ka pikaajalist rikastumist. Kas börsile tulijate aktsiad ongi väsimatud rahamasinad?

Vägagi kosutav on jälgida, kuidas üha rohkem eestimaalasi investeerimiseni jõuavad. Eesti residentide väärtpaberikontode arvu arvestades on viimase kolme aastaga juurde siginenud kaks korda nii palju investoreid, kui eelnenud paarikümne aastaga kokku kogunes. Maailma rahatargima rahva tiitlini on meil veel sellegipoolest pikk tee minna. Kõigepealt peame võtma Euroopa, siis maailma. Mõni aasta tagasi oli euroalal aktsiaid umbes üheksal protsendil majapidamistest. Meie jääme sellest Euroopa keskmisest ikkagi veel maha, isegi kui arvestada, et Enefit Green tinistas hiljuti kümneid tuhandeid aktsiauskseid eestlasi juurde. Võime rahvana rõõmu ja uhkust tunda, et oskame üha enam otsida võimalusi oma jõukuse kasvatamiseks ja ilusama elu elamiseks. Selles rikastumise tuhinas ei tohi aga pead kaotada, sest börside tsüklilisus ei ole vahepeal kuhugi kadunud.

Tarvo Vaarmets

Tarvo Vaarmets omab doktorikraadi rahandusalal, tema investorite käitumist uurivaid teadustöid on avaldatud maailma tippteadusajakirjades ja oma teadustööst on teda kutsutud rääkima ka erinevatesse riikidesse ja maailmajagudesse. Investorina alustas Tarvo aga 2002. aastal täiesti nullist, isegi miinusest, kasutades selleks tudengina saadud sotsiaaltoetuste ja õppelaenu vahendeid. Nii praktilised kogemused kui pühendunud investorite uurimine, aga ka teiste autorite teadustööde tulemustega arvestamine, ehk praktika ja teooria kombineerimine, on tema investeerimisportfelli tänaseks kasvatanud juba piisavalt mahukaks, et oma tegevusi saab ta nüüd meeldivuse alusel valida. Tarvo on Eesti esimese eraisiku rahanduse õpiku "Rahaedu põhimõtted" üks autoritest ja Edasi kolumnist, tema artiklite fookus on rahatarkuse kasvatamisel. Loe artikleid (13)