Uued börsifirmad vinnavad eestlasi hoogsalt aktsiaturule, pakkudes inimestele lihtsat raha. Muidugi on see mõistlik vastu võtta. Ajad aga muutuvad ja see tekitab küsimuse, kas lühiajaline teenistus tähendab ka pikaajalist rikastumist. Kas börsile tulijate aktsiad ongi väsimatud rahamasinad?

Vägagi kosutav on jälgida, kuidas üha rohkem eestimaalasi investeerimiseni jõuavad. Eesti residentide väärtpaberikontode arvu arvestades on viimase kolme aastaga juurde siginenud kaks korda nii palju investoreid, kui eelnenud paarikümne aastaga kokku kogunes. Maailma rahatargima rahva tiitlini on meil veel sellegipoolest pikk tee minna. Kõigepealt peame võtma Euroopa, siis maailma. Mõni aasta tagasi oli euroalal aktsiaid umbes üheksal protsendil majapidamistest. Meie jääme sellest Euroopa keskmisest ikkagi veel maha, isegi kui arvestada, et Enefit Green tinistas hiljuti kümneid tuhandeid aktsiauskseid eestlasi juurde. Võime rahvana rõõmu ja uhkust tunda, et oskame üha enam otsida võimalusi oma jõukuse kasvatamiseks ja ilusama elu elamiseks. Selles rikastumise tuhinas ei tohi aga pead kaotada, sest börside tsüklilisus ei ole vahepeal kuhugi kadunud.

Uued börsiettevõtted on põhjusega ahvatlevad, sest võrdlemisi lühikese ajaga suudavad nad tihti investori rahahunnikut oluliselt paisutada. Näiteks Enefit Greeni aktsiaid sai esmase avaliku aktsiapakkumise (IPO) ehk n-ö börsile tulemise käigus soetada veel oktoobri keskel ning kõigest nädal hiljem ka soovi korral juba viiendiku võrra kallimalt maha müüa. Hoolimata 2019. aasta detsembris börsile tulnud Coop Panga vinduvast algusest on viimase aktsiate hind praegu üle kahe ja poole korra IPO hinnast kallim. Enefitiga samal ajal ehk alles hiljuti uusi aktsiaid müünud kinnisvaraarendaja Arco Vara pakkus investoritele võimaluse aktsiatesse suunatud raha aga umbes 1,3-ga korrutada. Aktiviseerunud Tallinna börsi kõrval on üks kesisem börsidebüüt toimunud äsja ka Riias ning üks ettevõte sinna parasjagu ka pürgimas. Lisaks on mitmeid uusi väiksemaid börsiettevõtteid viimasel ajal siginenud ka (kõrgema riskitasemega) alternatiivturule. Seega on midagi justkui juhtunud, ettevõtted oleks nagu alles nüüd teada saanud, et börsil jagatakse raha. Kuidas seda selgitada? Ja mis võiks edasi toimuma hakata? Kas nende uustulnukate aktsiad kerivad muudkui kallimaks või peaks ikkagi riskidele ka mõtlema?

Tarvo Vaarmets

Tarvo Vaarmets omab doktorikraadi rahandusalal, tema investorite käitumist uurivaid teadustöid on avaldatud maailma tippteadusajakirjades ja oma teadustööst on teda kutsutud rääkima ka erinevatesse riikidesse ja maailmajagudesse. Investorina alustas Tarvo aga 2002. aastal täiesti nullist, isegi miinusest, kasutades selleks tudengina saadud sotsiaaltoetuste ja õppelaenu vahendeid. Nii praktilised kogemused kui pühendunud investorite uurimine, aga ka teiste autorite teadustööde tulemustega arvestamine, ehk praktika ja teooria kombineerimine, on tema investeerimisportfelli tänaseks kasvatanud juba piisavalt mahukaks, et oma tegevusi saab ta nüüd meeldivuse alusel valida. Tarvo on Eesti esimese eraisiku rahanduse õpiku "Rahaedu põhimõtted" üks autoritest ja Edasi kolumnist, tema artiklite fookus on rahatarkuse kasvatamisel. Loe artikleid (13)