Alari Allik: elame ajastul, kus igaüks peab oma elufilosoofia ise kokku panema

Alari Allik. Foto: Birgit Püve.

Eesti üks tuntumaid jaapani kultuuri uurijaid, õppejõud ja tõlkija Alari Allik sai äsja valmis eestikeelse tõlke ühest jaapani kultuuri olulisemast teosest “Padjamärkmed”. Edasi kaasautor Iiris Viirpalu uuris, mida oleks meil ida mõtteloost ja jaapani kultuurist õppida ning kas eestlaste ja jaapanlaste hoiakutes on ka sarnasusi. Juttu tuleb äsjatõlgitud raamatust, jaapani kirjandusest ja kultuurist, aga ka budistlikust eluhoolest, surma ja kriiside aktsepteerimisest ning looduse austamisest.

Hiljuti on eesti keeles ilmunud mitu ida mõttelugu ja kultuuri tutvustavat kirjandusteost, muu hulgas ka Sei Shōnagoni “Padjamärkmed” sinu tõlkes. Kas tutvustaksid lugejatele selle erilise teose sisu ja olemust?

Jaapani õukondliku kirjanduse traditsioonis peetakse kõige olulisemateks teosteks Sei Shōnagoni “Padjamärkmeid” ja Murasaki Shikibu “Genji lugu”, mis on mõlemad kirjutatud 10.–11. sajandil elanud õuedaamide poolt. Need tekstid on oma olemuselt väga erinevad. Sei Shōnagon kirjutab, et ta sai kingiks paki hinnalist paberit, millele ta hakkas mitmesuguseid tähelepanekuid ja uitmõtteid kirja panema, samas kui Murasaki Shikibu kavandas algusest peale pikema jutustuse säravast prints Genjist ja tema armuseiklustest. Sei Shōnagoni tekst on võluv just oma mitmekesisuses. Seal on segi päevikusissekanded, huvitavad loetelud – näiteks ilusatest ja liigutavatest asjadest – ja mitmesugused mõtisklused. Selle kaudu pääseb lugeja väga lähedale Jaapani õuedaamide argipäevale ja kõigele, mida nad tähtsaks pidasid.

Iiris Viirpalu

Iiris Viirpalu on lõpetanud semiootika ja kultuuriteooria magistri ning tegutsenud aastaid nii kultuurikorraldaja kui ka vabakutselise kriitikuna. Ta on kirjutanud arvustusi, arvamusartikleid ja teinud intervjuusid kultuuriväljaannetele. Iiris on Edasi kultuurirubriigi kaasautor. Loe artikleid (44)