Viljar Arakas: japaniseeruv Euroopa

Ka Jaapani puhul väidetakse, et üks kehva majanduskasvu põhjuseid on zombie-ettevõtted, kes suudavad ellu jääda ainult väga madalas intressikeskkonnas, takistades majandusarengut. I Foto: Shutterstock

Kultuuriliselt on tõusva päikese maa ja õhtumaa(d) mõistagi väga erinevad. Füüsikaseadused kehtivad ühtemoodi nii lääne- kui ka idapoolkeral. Sama võib väita ka majandusseaduste kohta, kuigi teatav kohalik ja kultuuriline mõju on majandusele alati olemas. Viimasel ajal küsitakse järjest tihedamalt, kas Jaapani kiduva majanduskasvu saatus on tabamas ka Euroopat. Kardetavasti on vastus “jah” või kui vaadelda Euroopa viimase kümnendi arenguid, siis päris kindlasti “jah”.

Jaapan on ligi viimased 40 aastat olnud maailma eakaima rahvastikuga riik. ÜRO andmetel on praegu 27% Jaapani elanikest vanemad kui 65-aastased ning ühe pensionäri kohta tuleb keskmiselt kaks tööl käivat inimest. Eestis on täna ühe pensionäri kohta kolm tööl käivat inimest, aastaks 2040 oleme samas olukorras nagu Jaapan täna ehk meil on kaks töötajat ühe pensioni kohta. Kuid Jaapani tulevik on veel keerulisem: 2050. aastaks prognoositakse, et 40% Jaapani elanikkonnast on pensioniealised. Jaapan on demograafiline suunanäitaja teekonnale, mida teeb läbi ka Euroopa. Euroopa Liidu suurima liikmesriigi Saksmaa elanikest on 22% üle 65-aastased ja 2050. aastaks tõuseb vastav protsent eelduslikult 31-ni.

Jaapani majandusimele järgnes kiire langus

Jaapan oli kaheksakümnendatel täielik majandusime, nagu seda on Hiina 21. sajandi alguses. Kui 1980. aastal oli Jaapani SKT ca 9000 dollarit inimese kohta, siis kümnendi pärast ulatus see näitaja 23 000 dollarini. Jaapan oli toona USA järel maailma suuruselt teine majandus, innovatsioonivedur ja loomulikult ei jäänud niivõrd kiire kasv märkamatuks ka Washingtonis. Kui täna kütab meeli USA ja Hiina vaheline kaubandussõda, siis tollal oli USA majanduslikuks vastaspooleks kiirelt tõusev Jaapan. Pinged leidsid leevendust 1985. aastal New York Plaza nimelises hotellis sõlmitud kokkuleppega, millega toonased maailma viis juhtriiki otsustasid sekkuda valuutakursside juhtimisse, et tagada dollari nõrgenemine eelkõige jeeni, kuid ka Saksa marga suhtes.

Viljar Arakas

Viljar Arakas

Viljar Arakas on ettevõtja, Balti riikide suurima ärikinnisvarale keskendunud fondivalitseja EfTEN Capital tegevjuht. Loe artikleid (5)