Elo Liiv: et Eestis kunstnikuna ellu jääda, tuleb olla mitmekülgne

Elo Liiv. Foto: Krõõt Tarkmeel.

Skulptor ja installatsioonikunstnik Elo Liiv on oktoobris aset leidnud Tartu Valgusfestivali eestvedaja ja mitmete avaliku ruumi monumentide ning ühiskonnakriitiliste näituste autor. 2020. aasta loomingulise tegevuse eest tunnustati teda Kristjan Raua nimelise preemiaga. Edasi kaasautor Iiris Viirpalu vestles kunstnikuga tema loomingust ja kunstnikuks olemisest, suhtumisest materjali ja vormi, inspiratsiooniks osutunud pärimusest ning valguskunsti olulisusest meie laiuskraadil.

Skulptorina töötad võrreldes maalikunstnikuga kolmedimensioonilise materjaliga, ruumiliselt, nõnda nagu kogeme pärismaailma. Kuidas sa materjalile lähened, milliseid võimalusi skulptoriks olemine sinu jaoks pakub?

Kuidagi on juhtunud, et mu teekond kunstis on kaasa toonud võimaluse õppida tundma paljusid materjale. Ma ei karda ühtki materjali ja aja jooksul on tulnud kogemus, kuidas erinevaid materjale kasutada või töödelda. Valin materjali tellija soovist või enda ideest lähtuvalt. Mul on ennast raske n-ö purki panna, ma ei eelista ühtegi materjali teisele ja ma ei tea, kas mul konkreetset stiiligi on (naerab). Ma töötan justkui kahes vastandlikus, aga samas teineteist täiendavas suunas: avaliku ruumi monumendid või installatsioonid, mis on nii materjali kui ka idee poolest püsivad, ja teisest küljest n-ö hetkelised näitused või installatsioonid, mis tihti ka video, kineetika, elektri ja valgusega seotud.

Iiris Viirpalu

Iiris Viirpalu on lõpetanud semiootika ja kultuuriteooria magistri ning tegutsenud aastaid nii kultuurikorraldaja kui ka vabakutselise kriitikuna. Ta on kirjutanud arvustusi, arvamusartikleid ja teinud intervjuusid kultuuriväljaannetele. Iiris on Edasi kultuurirubriigi kaasautor. Loe artikleid (44)