Kes olid poliitika-aasta üllatajad, mõjutajad, tõusjad, langejad, ellujääjad? Portaal Poliitika.guru vaatas tagasi 2021. aasta sündmustele. Suurima tõusu tegid sel aastal muidugimõista energiahinnad, ellujääjana dikteerib ühiskonnaelu ikka veel koroona.

Aasta üllatajad

Päikesetõusuvalitsus

Kaja Kallase valitsuse esimene üllatus oli ametisse saamine. Jüri Ratas loobus peaministrikohast ootamatult, vähemalt meie enam ei arvanud, et Keskerakonna, Isamaa ja EKRE valitsus laguneb. Esialgu tundus, et süllekukkunud võimalust ei uskunud Reformierakond päriselt ise ka. Ka edaspidi on üllatusi jagunud omajagu. Kui paljud lootsid, et kõik Eesti probleemid lahenevad nüüd iseenesest, siis nii muidugi ei ole läinud. Kriis kestab ja pikaajalised probleemid Eesti avalikus sektoris, valitsemises ja majanduses on süvenenud. Kõige suurem üllatus tundub olevat siiski see, et Kaja Kallase juhitud Reformierakond proovib päriselt ajada liberaalset poliitikat. Poliitikat, mille puudumist kommentaatorid on neile pikalt ette heitnud. Vastuseis toetustele, kärped avalikus sektoris, võimalikult väike valitsuse roll majanduse suunamisel, inimeste ja ettevõtete vastutus piirangute asemel. Üllatus on ka see, et pikisilmi oodatud liberaalne poliitika pole siiski paljudele liberaalse poliitika ihalejatele tegelikus elus meeltmööda.

Alar Karis

Alar Karis ei olnud presidendivalimiste favoriit. Ka meie rääkisime Kuku “Poliitikaguru” saadetes peamiselt Kersti Kaljulaidist, Jüri Ratasest ja Tarmo Soomerest. Kuid nagu selliste valimistega sageli on, tekib lõpuks võimalus mitte favoriitidel, vaid neil, kellel vastaseid kõige vähem ja kelles otsustajad suudavad kokku leppida. Karise esimeste ametisoleku kuude põhjal saab öelda, et erakonnad said just sellise presidendi, nagu soovisid: tasakaaluka, teravusi ja suuri muutusi vältiva, sisepoliitikasse mittesekkuva ja välispoliitikas vajaliku ära tegeva, aga mitte eriti silmapaistva presidendi.

Majanduskasv

Covid-19 kriis tõotas majanduses keerulist aega. Piirangute järgne majanduse taastumine oli ennustatav, aga mitte ligi 10% kasv. Seda jätkuvate piirangute ja suurte tarneahelaprobleemide tingimustes. Kindlasti on Eesti majanduse hea seisu põhjuseks kogu maailma võrdluses leebed piirangud, kuid ka väike, avatud ja kohanemisvõimeline majandus ja üha konkurentsivõimelisem IKT-sektor, millele kriis on loonud palju uusi arenguvõimalusi.

Aasta mõjutajad

Inflatsioon

Inflatsioonihirm ja arutelu, kas inflatsioon on Covid-19 kriisist väljumise lühiajaliste mõjude (tarneahelakatkestused, kiire nõudluse kasv) tõttu ajutine või jääb maailma majandust mõjutama pikemaks ajaks, on terve aasta erutanud maailma börse. Ja kahjuks ka meie rahakotti. Inflatsioon on kohal, mitte ainult meil, vaid kogu maailmas. Alla 5% inflatsiooniga riiki on hetkel raske leida. Sellist elu kallinemist nägime Eestis viimati enne 2008. a majanduskriisi ja kahtlemata on see suur risk nii majanduslikult kui poliitiliselt. Inimesed saavad eluga kehvemini hakkama ja rahulolematus kasvab. Kui Euroopa Keskpank hakkab inflatsiooni ohjeldama ja intresse tõstma, hakkavad omakorda tõusma eluasemelaenude intressid, mis muudab paljude perede elu taas keerulisemaks.

Rumalus

Sel aastal oleme näinud, kui palju on meie ümber rumalust ja kui palju see ühiskonna toimimist mõjutab. Vandenõuteooriate uskumine teaduse asemel. Hobuste ussirohuga Covidi ravimine. Uskumine ja lootmine, et Covid ei ole päris, vaid “nende” vandenõu. Samal ajal on ka tervisekriisi lahendavad ametnikud ja poliitikud näidanud üles kohati uskumatut tuhmust, ükskõiksust ja võimet rahvusvahelisi arenguid mitte jälgida või neist mitte aru saada. See kõik on aidanud kaasa ühele Euroopa madalamale vaktsineerimismäärale ja teinud Eestis viirusest võitu saamise raskeks.

Aasta tõusjad

Energiahinnad

Kordades kasvanud elektri- ja küttehinnad on pannud paljud pered raskesse seisu. Muidugi on hinnakasvu taga ennekõike globaalsed põhjused: gaasi hinna neljakordne tõus, kiiresti suurenenud nõudlus, ebapiisavad ühendused Euroopas. Aga hindade kasv on näidanud ka suuri puudujääke Eesti energiapoliitikas, ennekõike seda, kui suur probleem on meie aastatepikkune võimetus rajada uusi tootmisvõimsusi. Tipphindade ajal oli Balti piirkonnas elektri pakkumise ja nõudluse vahe kolmekordne. Loodetavasti tehakse energiahindade kiirest kasvust õiged järeldused. Et uusi võimsusi, tuule- ja päikeseparke, on vaja kiiresti arendada. Ja uuenenud Auvere jaam, kus põlevkivi osa on vaid viiendik, kuid on väga suuri ja pidevaid tehnoloogiaprobleeme, saadakse lõpuks tõrgeteta käima. Mitte ei aeta enda tegematajätmisi populistlikult rohepöörde kaela ega igatseta tagasi kümne aasta taguseid reguleeritud hinnaga aegu. Reguleeritud hinna eest maksaksid pikas plaanis märksa rohkem nii tarbijad kui kogu ühiskond.

Eesti vehklejad

Eesti vehklemisnaiskonna olümpiavõit oli üks suuremaid spordielamusi, mida Eesti sportlased on meile pakkunud. Loodame, et võit annab vehklemisele veelgi tuult tiibadesse, ehkki vehklemisliit on teinud siseintriigide näol jõupingutusi, et kogu olümpiavõidu positiivne mõju üle parda heita.

Olaf Scholz

Saksa konservatiivide kaotust sel sügisel toimunud valimistel uskusid vähesed. Siiski tõmbas Merkeli 16-aastase valitsemisaja lõpus pikima kõrre sotside liider Olaf Scholz, kes pakkus sakslastele just seda, mida nad ootasid: Merkeliga sarnast valitsemisstiili. Konservatiivide juht Armin Laschet osutus kehvaks valikuks. Laschetil puudus karisma ning ta otsustas rajada oma kampaania Merkelist eristumisele, ehkki erakonna juhiks upitas Lascheti just Merkeli lähikond. Scholz suutis kokku panna koalitsiooni roheliste ja vabade demokraatidega ning detsembris algas Saksa poliitikas uus ajastu. Kuivõrd see Merkeli ajastust erineb, seda näitavad lähikuud.

Aasta kukkujad

Keskerakonna juhtpoliitikud

Keskerakond jätkas pärast peaministri kohast loobumist valitsuses. See ei ole erakonna juhtpoliitikute jaoks olukorda parandanud, pigem vastupidi. Juba eelmise valitsuse ajal ministrikohast loobuma sunnitud Mailis Reps on tänaseks saanud süüdistuse omastamises ja kelmuses ning sisuliselt erakonna siseringi enam ei kuulu. Esimesel aastal on tagasi astunud kaks erakonna ministrit: Anneli Ott ja Tõnis Mölder. Aastat on saatnud pidevad spekulatsioonid Tanel Kiige ja Eva-Maria Liimetsa tagasiastumisest, sest nad ei saavat oma tööga hakkama. Õnnetu on ka Jüri Ratas, kes igatseb taga peaministri kohta ja on valitsusega suuresti opositsioonis.

Joe Biden

Joe Bideni ametiaeg algas jaanuaris suurte lootustega. Alates aprillist on Bideni toetus kiiresti kukkunud ja aasta pärast presidendiks saamist on temast madalam toetus olnud vaid Donald Trumpil. Kiirustatud vägede väljatoomine Afganistanist, energiakriis ja Covidi-kriisi jätkumine on mõned toetuse languse põhjused. Toetust on vähendanud ka see, et Biden on pidanud oma põhilubaduste elluviimiseks pidama väga pikki läbirääkimisi ja tegema palju kompromisse. Nende tagajärjel ei märganud avalikkus USA aegade suurima infrastruktuuri ehitusprogrammi vastuvõtmist ning nende tõttu on Bideni soovitud aegade suurimast majanduse toetusprogrammist õige vähe alles jäänud.

Aasta ellujääjad

Covid-19

Covid-19 on oodatult osutunud väga sitkeks ja kohanemisvõimeliseks. Covid-19 hoiab ühiskondi lukus ja hirmu all üle maailma, raputab valitsusi, rapib ettevõtlust ning inimeste vaimset tervist. Lääs on suutnud valdava osa elanikkonnast aastaga vaktsineerida, aga Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas on seis nutune. Karta on, et seni kuni kogu maailmas pole saavutatud vähegi arvestatavat vaktsineerimise taset, jäävad tekkima ja levima uued tüved. Võib juhtuda, et kogu Kaja Kallase valitsuse ametiaeg saab olema üks lõputu koroonakriisi haldus. Igal juhul on 2021. aasta lõpul meie ukse ees järjekordne Covidi-laine, mis täidab uue aasta alguses taas haiglad ja toob kaasa uusi piiranguid.

Eesti meditsiinitöötajad

Koroonakriisi jätkumine on halb uudis Eesti meditsiinitöötajatele, kes on kogu kriisi aja näidanud üles erakordset vastupidavust, kannatlikkust ja sitkust. Vaktsineerimata inimesed täidavad haiglad ja niigi väheste inimressursside nende ravimisele suunamine tekitab pikad plaanilise ravi järjekorrad, millega meditsiinisüsteem on sunnitud tegelema veel pikalt. Igas järgnevas laines saab meditsiinitöötajate motiveerimine ja tööl hoidmine olema üha keerulisem.

Lukašenka

Ühele õigele diktaatorile kohaselt püsib Lukašenka võimul üha räigemate võtete abil. Opositsiooniliidri 18-aastane vanglakaristus, rahvusvahelise liinilennuki sundallatoomine Minskis, et saada sealt kätte kriitiline ajakirjanik, ja migrantide kasutamine inimrelvana Euroopa Liidu piiril on Batja selle aasta suurimad vägiteod. Hübriidrünnaku ta kaotas. Euroopa Liit ei lõhenenud, poolakad ja leedukad said piiri kaitsega hästi hakkama ning tänaseks on enamus migrante Iraagis tagasi. Kuid kahtlemata ei ole Lukašenka arsenal ammendunud. Kindlasti ei kavatse staažikas diktaator võimust loobuda ning ta on valmis ka edaspidi tegema võimu säilitamiseks asju, mida Lääs ei suuda uskuda ega oodata.

Allikas: Poliitika.guru