Johanna Maria Mängel: muusikakuulaja moraalsed dilemmad. Heli mõju

Foto: Shutterstock

Souli roll inimõiguste liikumises 1960ndate segregeeritud Ameerikas; reggae kui identiteediotsingute teejuht dekoloniseeritud Jamaicas; tagakiusatud LGBT+ kogukonna varjupaik ehk põrandaalused diskopeod 1970ndate New Yorgis. Need, selle rubriigi varem ilmunud lood, on vaid mõned näited muusika positiivsest fluidumist. Seekord lähenen aga teise nurga alt ning vaatlen, kuidas heli mõjuvõimu kuritarvitatakse.

Artikkel on esmalt ilmunud Edasi paberajakirja talvenumbris. Kõiki seniseid pabernumbreid saab osta Edasi e-poest ja ka digiajakirjana.

Eetika diskursus on ühiskonnas pidevas muutumises. Näiteks tunnistame 2017. aastal Harvey Weinsteini juhtumist vallandunud #MeToo liikumise järel varasemast enam, et jõupositsiooni kuritarvitamine ja selle tolereerimine on läbiv ja tõsine probleem ning aina rohkem kannatanuid julgeb oma kogemusi jagada. Kui selgub, et kurjategija näol on tegu muusikuga, kelle looming meile meeldib või on lausa põimunud läbi meie isiklikest, olulistest mälestustest, oleme kuulajana moraalse probleemi ees: kuidas kuulata “head” muusikat, mille looja või esitaja on “paha”? Mida teha selle süümekate sööstuga, mis tuleb teadmisest, et kuulates problemaatilise artisti loomingut, on oht passiivselt toetada tema võimupositsiooni, andes talle oma striimi, pileti- või plaadiostuga väärtuslikku sotsiaalset ja majanduslikku kapitali?

Johanna Maria Mängel

Johanna Maria Mängel on vabakutseline muusikaajakirjanik ja sotsiaalteaduse magister, keda paeluvad eelkõige eri kultuurinähtuste allikad, allhoovused ja mõjud ning muusika äärealad. Loe artikleid (55)