Ajaleht The Guardian kirjutab oma järelhüüdes 10 aastat tagasi: “James Hillmani on nimetatud kõige tähtsamaks Ameerika psühholoogiks pärast […]
Category Archive: Filosoofia
Eksistents, moraal, teadmine, tõde, ilu, religioon
Tõnu Õnnepalu kirjeldab, kui suures osas me siin elus tegelikult udus sumpame. Kolm neljandikku asjaoludest, millel põhineb sõjaline […]
Kirjanik Olev Remsu vaatleb surma tähendust kristluses, teistes religioonides ja meie elus. Võimatu on dateerida aega, millal hakati […]
8. aprillil oli Prantsuse Rahvusassamblees arutlusel seaduseelnõu, mis käsitleb abistatud enesetapu ehk halastussurma legaliseerimist. Harva avalikku väitlusse sekkuv […]
“COVID-19 on kui võõrutusravi tavaelu normaalsusest,” kirjutab USA mõtleja Charles Eisenstein oma suurepärases essees “Kroonimine”, mis on tänaseks […]
Mis vahe on religioonil ja usul, arutleb kirjanik Olev Remsu ajal, mil oleksime justkui hea ja kurja teelahkmel. […]
Selge keskpäeva asemele on järsku astunud nõiduslik kuuvalge öö. Meie tuttav maailm on muutunud hetkega sootuks teistsuguseks. “Richard […]
Minu kõige tähtsam järeldus sellest saatest oli see, et Tolstoi oli vägev müstik. Selliseid on ka vaja. On […]
Selle saate algtõuke sain ma Toivo Maimetsa möödunud talvel Vabas Akadeemias peetud loengust “Preformism ja epigenees”. Sealtsamast pärineb […]
Kuus aastat tagasi ilmus eesti keeles Rupert Sheldrake’i raamat “Dogmadeta teadus”, intrigeeriva alapealkirjaga “Uuriva vaimu vabastamine”. Vabastamine millest? […]
Mõte teha saade Caravaggiost (1571–1610) oli mul juba pikka aega. Sel kevadel tuli idee kutsuda temast rääkima Aapo […]
“1938. aastal ilmusid Nõukogude Liidus kolm romaani, milles kujutati, kuidas Moskvat külastab üleloomulik olevus,” kõneleb oma väga põnevas […]
“Tähenduse teejuhtide” 81. vestlusringis “Vaala valevus” rääkisime David Ilmar Beecheri ja Mihkel Kunnusega Herman Melville’i romaanist “Moby Dick”, […]
“Teadvust teisendavaid drooge on šamanistlikes ja religioossetes traditsioonides kasutatud tuhandeid aastaid. Traditsioonilised meelt muutvad taimed, keedused ja seened […]
Vene ohust kirjutatakse palju, aga enamasti asjatundmatult ja muidugi tendentslikult. Venemaast ja president Putinist on saanud müüdid, millesse […]
Elame tõepoolest veidral ajal, mil kindel saab olla vaid selles, et kõik muutub. Taas on käimas tehnoteaduslik revolutsioon, […]
Michel Houellebecq on kirjanik. Esimest korda pärast pandeemia algust võtab ta sõna. Selles kirjas heidab ta kõrvale idee […]
15. veebruaril avaldas Postimees mu artikli “Lääne kultuuri kaksikheeliks”, millele langes mõned päevad hiljem osaks ootamatult kirglik vastuvõtt. […]
Lugedes internetis, kuidas koroonaviirus USA-s kiiresti levib ja Trump on nüüd saanud oma “America first”, tunneb mingi osa […]
2016. aastal kirjutasin ma valdavalt Nihilistile ja suhtlesin seetõttu peaasjalikult Kauri ja Ahtoga. Sama aasta kevadeks olin ma […]
Hoida kõiki karantiinis, oodata poolteist aastat vaktsiini ning lasta majandusel seiskuda? Või lasta nakatumisel levida, taluda ära haiguse […]
“See ei ole tavaline hetk, see on erakordne hetk, see on ajalooline hetk. Kreeka kriis lõpeb täna siin, […]
1981. aastal avaldas Inglise bioloog Rupert Sheldrake raamatu “Uus eluteadus”, milles ta tuli lagedale oma morfilise resonantsi teooriaga, […]
“Tähenduse teejuhid” on Edmund Burke’i Seltsi saatesari, kus otsitakse kasvava ühiskondliku ärrituvuse põhjuseid. Saatejuht Hardo Pajula vestleb inimestega, […]
Harjumuspärase käitumisviisi muutmise vajadust rõhutavad ideed tunduvad suuremale osale ühiskonnast ja poliitilisele eliidile hullumeelsena, tõdeb filosoof Tõnu Viik […]
Vastutustundeline isik kaalub tulevasi samme ning nende võimalikku mõju teistele. Ta püüab aru saada, mis on moraalselt õige. […]
Milleks rääkida ajast? See on peamine ressurss, mida meil napib. See on peamine ressurss, mis meist sõltub. See […]
Viimaste aastate seestunud poliitiliste vastanduste taustal olen tasapisi püüdnud endale sõnastada, mida see demokraatia õieti tähendab. Täiesti isiklikus […]
Euroopas peljatakse islami taustaga sisserändajaid, sest arvatakse, et sisserändajad on palju usklikumad kui etnilised elanikud. Rootsi on ilmalik […]
Kas usume, et Eestist saab erinevalt teistest riikidest koht, kus jääb kestma 1000-aastane edulugu? Tõenäolisem on see, et […]