Hardo Pajula: neljas jõud

Hardo Pajula. Foto: Iris Kivisalu.

Moodsa hingeteaduse neljandast jõust, transpersonaalsest psühholoogiast – biheivioristliku, freudistliku ja humanistliku psühholoogia kõrval -, mis võib olla abiks ka tuure koguva ökoloogilise kriisi lahendamisel.

„Kahekümnenda sajandi keskel domineerisid Ameerika psühholoogiat kaks suurt koolkonda – biheiviorism ja freudistlik psühholoogia,“ kirjutab USA psühhiaater Stanislav Grof artiklis „Transpersonaalse psühholoogia lühike ajalugu“. Kasvav rahulolematus mõlema mõttevooluga avas tee uuele suunale, mille eestkõnelejaks sai Abraham Maslow. „Maslow ütles, et biheiviorism ja psühhoanalüüs on psühholoogia esimene ja teine jõud ning kritiseeris teravalt nende puudusi,“ kirjutab Grof. („Me seisame reaalsuse radikaalse ümberdefineerimise künnisel.“ Stanislav Grof)

Biheivioriste huvitas vaadeldav käitumine – see, mis on meie juures väline ja mõõdetav. Kõige kuulsam biheiviorist B. F. Skinner lähtus tingitud reflekside teooriast ja briti psühholoogi C. Lloyd Morgani sõnastatud reduktsionistlikust põhimõttest, mis Ockhami habenoaga loomade tundeelu (mental experiences of animals) minema oletas. Skinnerile, kes töötas valdavalt tuvidega, olid kõik loomad üksteisega vabalt vahetatavad stiimuli- ja reaktsioonipõhised masinad. „Tuvi, rott, ahv, mis on mis? Vahet pole,“ võttis ta napilt kokku Morgani kaanonina tuntuks saanud psühholoogilise printsiibi.

Hardo Pajula

Hardo Pajula on Estonian Business Schooli vaba majandusmõtte professor ja Edmund Burke’i Selts eestvedaja. Loe artikleid (28)