Kõik, mis teeb õnnelikuks, teeb õnnetuks. Kõik, mis teeb väga õnnelikuks, teeb väga õnnetuks.
Kas tehnoloogia teeb õnnelikuks? Kindlasti teeb! Oma uut iPhone’i avades tunnen iga kord teatavat heameelt. Tuju läheb paar kraadi paremaks. Tema ekraan on nii peene disainiga. Ta allub nii mõnusalt mu näpuviibetele. Pildid, mis ta teeb, muudavad tegelikkuse kaunimaks ja värvilisemaks kui see on, samas seda silmatorkavalt moonutamata. Hääl, kõne ja muusika, mida ta kuuldavale toob, on selge ja puhas. Ta on meeldiv kaaslane, ta tekitab tunde, et minagi, kuigi juba paratamatult ajast maha jääv, käin ikka inimkonna arenguga kaasas. Tihti, tema display kauneid värve imetledes, näen vaimusilmas inimesi maailma suurlinnades, Tokyos, New Yorgis, Taipeis, kes oma peente närviliste sõrmedega sedasama läikivat pinda silitavad, otsides ja saades sealt vastuseid, juhatust, lohutust, kindlust. Tunnen, et kuidagi müstilisel moel olen nendega ühenduses, üks. Connecting people – kunagi ürgajal, pimedatel üheksakümnendatel oli see tollase kuulsa Soome mobiiltelefonitootja Nokia tunnuslause. See oli prohvetlik. Nokiat enam pole, aga tema missioon ja ideaal elavad edasi. Me oleme aina paremini connected, üksteisega, maailmaga, kõiksugu asjade, paikade, teadmiste, tõdede ja valedega, ja oleme selle üle salaja õnnelikud. Natuke ikka. Aga iga natuke – õnne! – on inimelus juba palju.
