Seitse aastakümmet tagasi uuristasid Aldous Huxley ja teised psühhedeelsed pioneerid meie materialistlikku maailmavaatesse esimese avause. Austraalia ravimiameti hiljutine otsus kiskus selle ühe hoobiga oluliselt laiemaks. Tõsiasja, et Austraalia konservatiivse kuulsusega ravimiamet seni range tabu all olnud ained paljude huvigruppide tugevale vastuseisule vaatamata seaduslikuks kuulutas, võib tõlgendada mitmeti. Minu arvates on asi eelkõige selles, et tööstuslikku tsivilisatsiooni räsiv depressiooniepideemia nõuab ametivõimudelt kiiret tegutsemist.

“Huxley on pöördepunkt lääne tsivilisatsiooni tagasiteel müstilise elutunnetuse poole.” – Kyriacos Markides

Eelajaloolised sisalikud

“Fordi Sihtasutuse eelajaloolised sisalikud on sama eelajaloolised, nagu nad alati on olnud. Nõukogu liikmed ei julge teha midagi tavatut, sest kui neid meedias kirutakse, jooksevad kunded lähima Fordi esindaja juurde ja teatavad, et edaspidi ostavad nad Chevysid. Seetõttu on kõige kindlam teha mitte midagi,” pahandas Aldous Huxley oma kirjas inglise psühhiaatrile Humphry Osmondile. Huxley ja Osmond tahtsid korraldada konverentsi ja pakkuda selle raames sadakonnale maailmanimega teadlasele, kunstnikule ning filosoofile meskaliini. Eesmärk oli pärida teadvuse olemuse järele. Kuigi sihtasutuse direktor, omaaegne Chicago Ülikooli president Robert Maynard Hutchins oli Huxley sõber, jäeti rahataotlus rahuldamata. Huxley ja Osmond pöördusid ka teiste teaduserahastajate poole, kuid said sealt samasuguse vastuse. “Kui see kogunemine oleks aset leidnud, oleks 20. sajandi ajalugu võinud võtta teistsuguse suuna,” ütles Tähenduse teejuhtide 29. numbrile antud intervjuus Exeteri Ülikooli teadvusefilosoof Peter Sjöstedt-Hughes.

Hardo Pajula

Hardo Pajula on Estonian Business Schooli vaba majandusmõtte professor ja Edmund Burke’i Selts eestvedaja. Loe artikleid (30)