Esmapilgul mõjub Ester Urbala novellikogu “Jumalik märk” justkui kergelt kirjutatud lühijuttudest koosneva novellide kiire reana ning hõlpsasti võib […]
novell
Palav teisipäevaõhtu vajub mulle peale nagu sein. Rõdul istumine ei aita, õhk ei liigu, midagi ei liigu. Ei […]
Korraga said sünged pilved otsa. Lennuk vajus neist läbi, sisenedes justkui mingisse muinasjutulisse allmaailma. Novell on esmalt ilmunud […]
Oleks tore selle naise lähedal seista, temaga koos ruumi jagada, olla tardunud samasse hetke, igavesti lähedal. 1. Lõppude […]
Eelmisest üleilmsest viirusepuhangust polnud möödunud aastatki, kui korraga plahvatas globaalse ajakirjanduse esikülgedel uus pomm. Mis nüüd siis, hüüdsid […]
Kui eelmine masu tuli, siis ma olin just Tartus ülikoolis. Minu elu see ju tegelikult ei puudutanud, et […]
Ehkki meil ei olnud midagi kokku lepitud, teadsin ma, et ta tuleb. Selgeltnägemine ei puutu kuidagi asjasse. Lihtsalt, […]
Haav oli läinud kiiresti mädanema, põletikuliseks ja siis mädanema. Pärast Trumpi ei pidanud justkui miski enam üllatama, oli […]
Avalikud saunad on nüüdseks muidugi vajunud ajaloolisesse hämusse. Kindlasti mõni on veel alles ja küllap seal käib ka […]
See juhtus kuumal suvepäeval keset Manhattani kõrghooaja tavapärast elu. Surmani tüdinud kohalikud püüdsid välja kannatada võõrkeelset massi, mis […]
Miks kirjutab inimene novelli? Ma tean, et kirjandusest materialistlikult rääkida ei ole hea toon, aga novelli üks põhiline […]