Eesti venekeelse kirjaniku Ilja Prozorovi värske novelli tõlkis eesti keelde Erle Nõmm.

Põnn, sa nutad ja kasvad. Õigustad maailma oma siniste silmadega. Varsti saad sa kolmekümneviieseks, aga praegu veel lamad ja vaatad kunsttähti laes. Need tähed liimis sinna su isa. Ta lõikas need helendavast paberist purjuspäi. Tähed tulid kohmakad, mõnel on viie kiire asemel kolm, aga neist õhkab soojust ja õrnust ja need on tehtud meeleheitliku armastusega.

Kui isa on purjus, on ta sinu heaks kõigeks valmis, aga kainena vedeleb diivanil ja kannatab, meenutades aega, kui ta ise roomas oma isa jalge ees, nagu roomad sina.