Peipsi tuul lennutab tühjaks jäänud tänaval mahalangenud puulehti. Viimane sibulalett, mis kiriku kõrval igal nädalavahetusel sügisilmu trotsides end laiali laotas, on tänaseks kokku pakitud. Suvist turismimelu on jäänud külavahele meenutama veel vaid mõned parkimiskorraldust reguleerivad sildid ning aina harvemaks ja väiksemaks kuivanud jalgratturite salgad.
Lõpusirgel on ka aiatööd. Sibulapeenrad on kobestatud, et saabuv talvekülm seda omalt poolt jätkaks ning lumi sulades mullapooridesse voolaks. Maa sisse on jäetud vaid kapsajuurikad, mis annavad kevadesulaga märku, et rabas on jõhvikad lume alt välja tulnud ning võib minna marju korjama. Nii pole vaja majapidamises hoida mahukaid sügavkülmikuid, kuhu sügisene marjasaak ladustada.
Raul Oreškin
Raul Oreškin elab sügistalvisel perioodil Tartus ning kevadel ja suvel vanausuliste külas Varnjas, kus nad koos elukaaslase Kaili Kasega kalurimaja paadikuuris igal suvel Voronja galerii avavad. Viimastel aastatel on Raul tegutsenud ka kokana Karlova kodukohvikus „Lev ja Leevike“, avanud Aparaaditehases HAKI galerii ja töötanud teatrijuhina Tartu Uues Teatris. Raul on "Minu" lugude sarjas ilmunud raamatu "Minu Peipsiveer" autor ning käesoleval aastal ilmus Tartu linna tellimusel tema kolmas raamat "Tartu hääled". Raul jagab Edasi lugejatele oma tähelepanekuid eluolust Peipsiveerel ja Tartus ning laiemalt kultuuripõllul toimuvast. Loe artikleid (47)
