Astusin rongist maha Liiva peatuses. Kuna mul oli kokkulepitud ajani veel tund aega, otsustasin, et ei võta taksot, vaid jalutan Hiiu haiglani jalgsi. Võtsin telefonikaardi ette ja see ütles, et mul on käia 3,4 km ja selleks kulub 42 minutit. Olgu see mu palverännak oma isani, keda arvatavasti näen selles elus viimast korda. Nii mõtlesin, kui teekonda alustasin.

Need viimased päevad olin olnud nii väsinud, raskustunne minus aina süvenes. Tundsin, et see on energeetiliselt mu isaga seotud. Kui ühel päeval kuulsin teda oma peas ütlemas: “Tütar, mind pole enam”, ei saanud ma enam teisiti, kui pidin minema…

Peale meie viimast telefonikõnelust isaga, kuu aega enne, tundus, et ma enam ei jõua temani. Ta võitlus oma elu nimel oli kestnud kaua, kes teab, millal täpsemalt see algas, aga ka meie omavaheline suurem võitlus oli kestnud… Jah, mu isa ei jätkunud mulle elus piisavalt, me suhtluses oli paremaid ja halvemaid aegu. Viimased ajad olid tõesti keerulised. Me lahknemine algas, kui mu pere purunes. Need olid rasked ajad mulle ja mu poegadele.

Hedvig Hanson

Hedvig Hanson on Edasi kaasautor. Tuntud peamiselt tundliku muusikuna, kuid tegelenud ka kirjutamisega, ta on teinud kaastööd Postimehele, ERR Kultuurile, ajakirjale Sensa ja Eesti Naine. Hedvig on kirjutanud ka kaks raamatut - dokumentaalne traagiline lugu näitlejannast vanaemast, "Jutustamata lugu. Ellen Kaarma." (2012) ning isiklik, maa- ning artistielu päevik, "Kirju mandrilt" (2016). Loe artikleid (135)