Lili Milani: kas pikaealisuse saladus on meie geenides?

Illustratsioon: Marko Mäetamm.

Maailma vanimaks inimeseks peetakse prantslannat Jeanne Calmenti, kes elas 122-aastaseks, olles suitsetanud 117. eluaastani iga päev. Mis on pikaealisuse saladus? Kas see on peidus meie geenides? Kui palju on leitud neid, kes võiksid vaatamata oma elustiilile elada enam kui 100-aastaseks?

Artikkel on esmalt ilmunud Edasi paberajakirja juubelinumbris, mis on saadaval suuremates lehekioskites. Kõiki seniseid pabernumbreid saab osta ka digiajakirjana.

Kui küsida neid küsimusi USA Räniorus, siis on neile sadu innovaatilisi lahendusi alates inimese DNA epigeneetilisest ümberprogrammeerimisest kuni noorte vereplasma süstimiseni. Teadusuuringute põhjal ei ole aga leitud pikaealisuse geeni. On küll leitud mõned pikema elueaga seotud geenivariandid: DNA parandamise ja verenäitajate, põletiku ja südame-veresoonkonnaga seotud geenid, mis vähendavad südameinfarkti, insuldi ja suhkruhaiguse riski. Kuid enamiku inimeste puhul ei ole nende geenivariantide mõju piisavalt suur, et võimaldaks mitte kuulata hea tervise hoidmise soovitusi: tervislik toit, alkoholi liigtarbimise ja tubaka vältimine, füüsiline aktiivsus ning hea uni.

Lili Milani

Lili Milani on geeniteadlane, Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu juhtivteadur. Loe artikleid (1)