Üks mu coaching’u kliente ütles mulle hiljuti, et aeg-ajalt tundub talle, et tema organisatsioon on üles ehitatud ületöötamisele ja tööstress aina kerib. Kas ületöötamine pole mitte refrään, mis pidevalt meie eludes kordub juba Tammsaare aegadest? Panin kirja ühe juhi mõtted, kelle juhiks kujunemist ja karjääri olen viimase 25 aasta jooksul näinud ja kes on ületöötamise teema taltsutanud. Sellega on ta olnud mulle suureks eeskujuks. Ehk leiab ka lugeja enda jaoks midagi.
Juhiteekonna algus ja valgustusmoment
Usun, et kõige efektiivsem viis noore juhi jaoks saada heaks juhiks on omada head eeskuju. Ja siis loomulikult eeskuju pealt targalt “kopida”. Minu jaoks oli selliseks inimeseks minu ema. Temast kui juhist peeti lugu, ta oli võimas, teda ei räägitud taga, inimesed tahtsid temaga koos töötada. Ta oli tõeliselt pühendunud, ta armastas oma tööd ja pidas lugu oma inimestest. See oli nõukogude aeg – sovhoosid ja kolhoosid. Ja siis me ikka kogu perega lugesime rajoonilehest, kuidas ema oma inimestega sai esimestena heina kokku või lõpetas esimeste seas teraviljakoristuse. See oli tema jaoks auasi. See oli soov olla võitjate seas ja anda koos oma inimestega parim. Parimat andes ta lihtsalt võitis ja tema inimesed võitsid koos temaga. Nad tegid seda koos. See oli see, mida ma kodus nägin. Ja see oli mulle heaks eeskujuks.