Käes on mai, vaatamata kõigele olnule on õhus uut energiat. Tasapisi miskit avaneb. Energiat saab ka muusikast. Esialgu ainult plaadi pealt, mitte veel kontserdilt. Olgu plaat füüsiline või virtuaalne, muusikast leiab ka rahu, lõõgastust ja rõõmu, võib-olla isegi jumalikku puudet.
“Chill Pill II” (Public Possession)
Mõnikord on parim muusika see, mida unustad end kuulavat. Ei saa aru, mis mängib. Aga mingi hetke pärast justkui ärgates tajud, et reaalsus on muutunud või vähemalt oli seda hetk tagasi. Mis toimus? Tahaks sinna hetke tagasi. Meditatiivset muusikat on igasugust, enamus sellest õõnes tinin, mis pigem sobib kaubakeskusse või heal juhul veekeskuse aurusauna, aga me tahaks ju ülendust järgmisele astmele, mitte segamatut sulinat.