Praegusel segasel ajal, kus lisaks hirmule füüsilise tervise pärast kimbutavad meid järjest enam ka vaimsed haigused, on terapeutidel eriliselt palju tööd. Pikale veninud koroonaolukord on meid väsitanud ning rahutus ja kurvameelsus kipub võimust võtma. Sel hetkel vajame kedagi, kes pakuks toetust ning mõtteainet, kuidas elu keeruliste aegadega paremini toime tulla. Seetõttu on ka psühholoogid ja terapeudid tänasel päeval väga hõivatud, järjekorrad võivad olla kuudepikkused. Hedvig Hanson kohtus terapeut Kadri Sakalaga, et rääkida terapeudi tööst, milliseid probleeme ta inimeste muredes näeb, kuidas ise ennast laeb ja mida teha selleks, et meie vaimne tervis oleks paremas seisus.
Holistiline teraapia, millega Sina tegeled, toetab mõtet – inimene on tervik, et kehaga toimuv mõjutab psüühikat ja vastupidi. Kuidas Sinu praktikas see on ilmnenud – kas saab üldse nõnda olla, et inimene vaevleb hingehädade käes, olles muidu füüsiliselt terve?
Kui on lühiajaline suurenenud stressitase, saab inimene ikka olla füüsiliselt terve. Ainsad kõrvalnähud võivad tol perioodil olla kõrgenenud ärevus, kehvem uni, söögiisu vähenemine/suurenemine, rohkem higistamist. Aga krooniline stress tõesti mõjutab meie füüsilist tervist. Kui meie närvisüsteem on pikemat aega sümpaatilises ehk oleme pidevalt võitle-või-põgene seisundis, vallandab aju rohkelt adrenaliini ja kortisooli, mis on stressihormoonid. Need mõjutavad koheselt meie vererõhku, südamelöökide sagedust, seedimist, veresuhkru taset. Kõik see nõrgendab meie immuunsüsteemi, kus oleme palju haavatavamad haigustele. Kroonilist stressi kogeval inimesel võivad kujuneda välja hingamisteede haigused, nt astma. Või allergiad, ärritunud soole sündroom, diabeet, migreen, ülehappesus, südame ja veresoonkonna haigused. Ja kroonilise stressi ning psüühikahäirete seos on veelgi tugevam.
Hedvig Hanson
Hedvig Hanson on Edasi kaasautor. Tuntud peamiselt tundliku muusikuna, kuid tegelenud ka kirjutamisega, ta on teinud kaastööd Postimehele, ERR Kultuurile, ajakirjale Sensa ja Eesti Naine. Hedvig on kirjutanud ka kaks raamatut - dokumentaalne traagiline lugu näitlejannast vanaemast, "Jutustamata lugu. Ellen Kaarma." (2012) ning isiklik, maa- ning artistielu päevik, "Kirju mandrilt" (2016). Loe artikleid (135)
