Elus on sageli hetki, mil kaob rõõm, enesekindlus, rahulolu. Kui need päris kaotsi kipuvad minema, võiks üheks võimalikuks abiks olla psühhoteraapia psühholoogi vastuvõtul. Mida see tähendab ja kuidas praktikas välja näeb?

Psühholoog elukutsena on enamikule inimestest kaunis tuntud ning viimase paarikümne aasta jooksul muutunud üha arusaadavamaks ning selgemaks, mida see valdkond ühiskonnas esindab. Selgemaks on saanud ka see, et psühhiaater on arst, psühholoog ei ole. Kes psühholoog siis on ning mis õieti toimub psühholoogi vastuvõtul, suupärasemalt teraapiaseansil? Eks igaühel, kes seal käinud, on mõnevõrra erinev mulje ja tunnetus. Nii kliendid kui psühholoogid, samuti nende vahel toimuv suhtlus on alati erinev. Püüaksin üldistada ning mõned nn rahvapsühholoogilised arusaamad kummutada.

Teraapia kestvus: mitmest kuust aastateni

Paari külastusega jõuab hädavaevalt tuttavaks saada ning probleemi olemuse täpsustada, kuid püsivat muutust on liiga optimistlik loota. Enamiku hingehädade tekkimise lugu on mõõdetav aastates, seega ei ole neid imeväel võimalik ravida paari või paarikümne seansiga. Erinevad teraapiasuunad on ajamäärangus vähem või rohkem konkreetsed. Seega nõuab teraapia kliendilt ajalist, eravastuvõtus sellega võrdselt ka rahalist panust. Teraapia eesmärgid sätestavad ka probleemile lähenemise ja fookuse töös.

Hannes Kuhlbach

Hannes Kuhlbach on kliiniline psühholoog. Tegusa elu jooksul on ta olnud erinevates ametites kinnisvaramaailmas, suhtekorralduses ja panganduses. “Kõiges, mida saab nimetada äriks, on sügav inimlik ja isiklik pool ning just see aspekt huvitabki mind oma tänastes tegevustes. Omades oma töös privileegi näha sügavale inimeste eludesse ja sisemaailma, äratab see ka endas varjatud tundeid ja mõtteid. Neid ongi heameel üldistatud ja põimitud kujul Edasi veergudel avatud ja mõtelda armastavale lugejale edastada." Loe artikleid (62)