Müüt sellest, et juhid on kivist, on purunemas, ütleb Raimo Ülavere juhtimisteemalise podcast‘is Kaidi Ruusalepp, raha kaasamise ja investeerimise platvormi Funderbeam asutaja ja juht.
Mõtteid vestlusest:
- Meil on tööjõupuudus, mitte tööpuudus. Tööandjad võistlevad töötajate pärast. Tuleb väga palju vaeva näha, et kõigepealt tööandjana silma paista ja jõuda töötajateni ning lõpuks ka selleni, et kui inimesed on tööle tulnud, siis nad tõesti on meil pikemalt kui kaks aastat – see on aeg, mis kulub, et töötaja organisatsiooni tuua ja ta ka sellesse reaalselt panustama hakkaks.
- Juhtimissuhted on muutunud väga mitteformaalseks. Seda mitte ainult juhi-alluva tasandil, vaid ka juhtide, äripartnerite vahel – alustades juba kasvõi visiitkaartidest, riietusest, kontoritest, ärikohtumistest. Veel on huvitav areng, kuidas sellises mitteformaalses juhtimiskultuuris, mis tuleb paljuski käsuliinide juhtimiskultuurist, säilitada – kõige paremas mõttes – juhi autoriteet.
- Ma olen kogu aeg olnud inimeste juht. Ma ei ole see juht, kes igal hommikul esimese asjana logib Excelisse, hakkab vaatama müüginumbreid. Minu tugevus on suhted inimestega, meeskondade ehitamine, hoidmine ja kasvatamine. Äri – see ongi inimesed. Juhi-töötaja, kaasjuhtide omavaheline suhe. Lõpuks algab kõik ju inimikult tasandilt ja liigub siis edasi sinna Exceli numbritesse.
- Team-building tehakse ära tööintervjuude ajal. Sest pärast igasugune töötajate omavaheline klapitamine, meeskonna meeleolu loomine, ürituste korraldamine, selleks et inimesed paremini klapiks – see kõik on kulu. Kulu tuleb võtta töötajate värbamisel ja tuleb palju-palju vaeva näha, et omavahel sobivad ja väärtustelt sarnased inimesed meeskonda kokku saada. Ei ole vahet, mis on nende kultuur, keel, usutunnistus, kui väärtuste tasandil on nad enam-vähem sarnased. Siis tuleb ka äritulemuste toomine lihtsamini.
- Üks müüt, mis juhtimise ja juhtidega kaasas käib, on see, et juhid on kivist: juht ongi tugev, teda ei murragi mitte miski, tal mingis mõttes ei ole südant, et suuta läbi minna igapäevaste suurte ja väikeste probleemide surramurrast, ja juhid ei põle kunagi läbi. See müüt hakkab nüüd vaikselt murduma.
- Kaasaegne juhtimine ei ole enam käsuliinidele rajatud mikrojuhtimine. See, kui iseseisvaks on läinud töötajad, kui laia maailmavaatega uued töötajad tulevad, millised töövahendid, infoallikad noortel käepärast on, kuidas noor pealetulev töötajaskond suudab luua aineteüleselt seoseid – neid ei olegi võimalik mikromanageerida.
- Meie kui juhi õigus ei ole lõhkuda töötajate enesekindlust ja lõhkuda töötajaid inimesena. Nad tulevad meie juurde, on meiega koos ühed huvitavad ja kirkad aastad oma elust, ja vahet pole, kas need on noored, keskealised või pensionärid. Nad tulevad hommikul meie juurde, lähevad õhtul meie juurest. See on suhtumise küsimus, kuidas meie töötajaid võtame, aga austus töötajate vastu käib kaasaegse juhi arsenali.
- Kõige lihtsam on öelda, et edukas juht on see, kes täidab ettevõtte eesmärgid, toob tulemuse koju. Aga minu meelest on see nagu default setting (püsieeldus). Hea juht tänapäeval on see, kes positiivselt üllatab nii oma aktsionäre kui töötajaid. See on juba natuke raskem – kui ettevõte täidab oma eesmärgid, siis mida on võimalik veel sinna peale ehitada. Keskpärasust on meil väga palju, aga liidrid ja säravad tähed tulevad siis, kui tehakse veel midagi ekstra.