Kord sain telefonikõne tuttavalt tippjuhilt, kes pöördus minu poole küsimusega, kas saaksin coach’ida tema meeskonda kuuluvat juhti. Uurisin asja lähemalt, esitasin küsimusi ja kuulasin millised on selle juhi arenguvajadused. Korraga tabas mind kahtlus, kas minu tuttav tippjuht ei püüa mitte oma juhitööd mulle delegeerida?
Küsisin siis nõrkuste pikka loetellu sisse sõites, et kas see inimene on ka ise teadlik mida talle ette heidetakse? Kas ta on saanud konkreetset ja selget tagasisidet?
Edasine polegi enam oluline. Mõistsin, et olin saanud telefonikõne, millega püüti oma tegemata juhtimistöö panna minu kui coach’i õlule… Kahjuks on mul niisuguseid näiteid tuua mitmeid ja just need lood innustasid mind järgnevat kirja panema.
Meis kõigis on peidus rohkem kui esmapilgul paistab. Sageli ei pääse me oma sisemistele ressurssidele ligi mingite piirangute tõttu. Juhtimis’coaching aitab juhil valla päästa oma potentsiaali. See saab juhtuda aga vaid siis, kui on tehtud kõik selleks, et coaching oleks tulemuslik. Eelduseks on selged ootused ja omavahelised kokkulepped kolmnurgas: coach – juht – sponsor (juhi juht). Vaatame, mida tuleks silmas pidada ja läbi mõelda veel enne antud koostöösuhte alustamist.
Coaching’uprotsessi võrreldakse vahel tango tantsimisega. Teame, et tango tantsimiseks on vaja kahte inimest (it takes two to tango). Selleks, et juhtimiscoaching saaks olla maksimaalselt kasulik ja tulemuslik, vajame me aga kolme inimest – klienti, coach’i ja sponsorit ehk tellijat, kelleks on enamasti coach’itava juhi juht. Öeldakse, et kolm on kohtu seadus, ja veel öeldakse, et see, kes maksab, tellib ka muusika. Kolmepoolse kohtumise üks mõte on aga siiski tagada see, et sponsor “muusikat tellida” ei saaks! Peab olema välistatud olukord, kus sponsor annab coach’ile ülesandeks “teha tema alluv korda”, teatud konkreetsetes aspektides. Selle vältimiseks ongi olemas hea tava alustada juhi coach’imist kolmepoolse kohtumisega, kus osaleb lisaks coach’ile ja kliendile ka viimase juht ehk sponsor.
Kolmepoolsel kohtumisel on oma selge roll ja kaasnev kasu. Seeläbi suureneb coaching’u võimalik mõju ja tulemuslikkus. Kohtumise mõte on tagada osapoolte olemine n-ö samal leheküljel. Siin kirjeldab coach coaching’u olemust ja oma “käekirja”, pannakse paika selged vastastikused ootused. Coach’i käes on võimalus luua nii sponsori kui ka kliendi pühendumine. Hea on juba siin sõnastada ka konkreetsed ja realistlikud eesmärgid, olgu selleks siis kliendi mõjususe suurendamine, isikliku juhtimiskäekirja kujundamine või vajalike muudatuste läbiviimine.
Kolmepoolsel kohtumisel lepitakse kokku ka protsess, sessioonide arv, sagedus jms. Paika pannakse osapoolte rollid ja vastutus, aga ka see kuidas omavahel suheldakse ja kuidas tagatakse kliendi konfidentsiaalsus. Näiteks, kui sponsor soovib teada, kuidas tema meeskonnaliikmel coaching’us läheb, siis ei saa ta selle kohta infot coach’ilt, vaid peab küsima inimeselt endalt. Kohtumisel kirjeldatakse ära ka oodatav tulemus ning lepitakse kokku selles, kuidas protsessi monitooritakse, kuidas hinnatakse koostöö tulemuslikkust kõigi osapoolte jaoks. Oluline on, et ka vahetu juht hakkaks oma jooksva tagasisidega seda protsessi toetama.
Hea tava on seegi, et peale viimast sessiooni kutsub coach taas kokku kolmepoolse kohtumise eesmärgiga teha coaching’ukoostööst ja tulemustest kokkuvõtteid. Räägitakse sellest, kuidas coaching oma eesmärki täitis, missuguseid muutusi ja arenguid selle protsessiga kaasnes ja ka sellest, kuidas kliendi arengut ka edaspidi toetada.
Niisiis, head juhtimiscoachi’d, seadkem sisse 3-poolsete avakohtumiste praktika! Tehkem seda ka siis, kui klient kohtumist ei küsi, sest nii suurendame juhtimiscoaching’u tulemuslikkust.
Artikkel on esmalt ilmunud EBSi blogis.