Juhtide üheks põhiliseks ülesandeks on aidata oma inimestel avastada ja realiseerida oma potentsiaali. Teisisõnu – oma töötajaid arendada. Enamasti on meil seda rohkem, kui me kasutame.
Tavaloogika ütleb, et kõigepealt tuleb leida probleemid ja nõrkused ja siis anda tagasisidet. Tagasisidet tuleb anda mineviku kohta nõnda, et sealt kasvaksid välja arenguvõimalused ja et see ei tunduks kriitikana ja süüdistusena.
Kuigi juhid saavad head koolitust, juhtub ikka sageli nii, et arenguvõimalusteni jõudmine tundub keerulisi olukordi käsitledes sama raske kui kivist vee väljapressimine. Juhid räägivad sellest sageli nii: “Minu vastas istub kivinäoga inimene, kellel ei ole ühtegi uut ideed ja kes ei ütle suurt midagi. Ja et vestluse lõpus on kehv tunne – sai talle lahendusi pakutud, kuna ta ise midagi ei öelnud. Kas ta midagi teeb… ei tea.”