Tänaseks on ilmselt paljud juba coaching’ust kuulnud. Kuid on siiski kahtlusi ja kõhklusi selles osas, kas coaching on ikka väärt, et oma aega ja raha kulutada ja miks coaching toimib. No mida see coach siis teab, mida mina ei tea? Ja veel hullem – kui ta nõu ei anna, siis mis kasu sellest üleüldse on? Lisaks, ta ju ei tunne minu valdkonda.

Tõe kriteerium on praktika. Ja mu jutu eesmärk pole ühtegi kõhklejat ümber veenda. Aga mine tea. Sissejuhatuseks olgu öeldud, et coaching ei ole pelk improvisatsioon, see meetod järgib printsiipe, kuidas meie aju toimetab ja mida meie aju armastab.

Ajul on vajadus luua seoseid. Ise.

Alustame kõige olulisemast – mille poolest erineb coaching’u-vestlus mistahes arendavast vestlusest? Coach ei anna nõu, vaid lahenduste ja otsusteni jõuab coach‘itav ise. Mäletan aega, kui tahtsin sellele põhimõttele kõvasti vastu vaielda – kuidas ma ei ütle talle, kuidas on õige?  Tegelikkuses võime aga kogeda, et meie aju käitub sageli nagu kolmeaastane laps: ütle talle, mida tuleks teha, aga ta vaidleb ja punnib vastu. Miks? Sest meie aju soovib ISE luua uudseid seoseid. Kui lahendame probleemi, siis vallandab aju virgatsainete tulva ja see annab energiat minna edasi ja hakkama saada ka järgmiste takistuste ja probleemidega. Taipamine peab tulema seestpoolt! Kui suur on rõõm ja AHHAA!-tunne, kui oled ISE jõudnud lahenduseni, läbi kõva pingutuse.

Keskendumine on oluline

Coaching‘u protsessis keskendutakse coachee teemale, see võetakse fookusesse ja see teema saab absoluutse tähelepanu. Ilma naljata, coach‘i üks lisaväärtusi on päästa inimene multitasking‘ust ja tähelepanu hajumisest kasvõi tunniks ajaks päevas. Keskendumine ja tähelepanu juhtimine on üks eeldustest, et me saaksime kätte oma potentsiaali.

Arenguks vajame usalduslikku ja stressivaba keskkonda

Keskkond, mille coach inimesele loob, on turvaline ja hinnanguvaba. Seda suhet kannab usaldus ja inimene saab olla ta ise. Kõigis teistes suhetes (tööalased, pere- ja muud suhted) on peidus mingid ootused, sõltuvused või ajalugu, mis loovad nähtavad või nähtamatud piirangud. Meie aju vajab arenguks stressivaba keskkonda, kus emotsionaalne pinge on null. Kui inimene on närvis, siis neurobioloogiliselt on tal segaja peal, uusi ideid ei sünni ja energia läheb kaitsete ehitamisele ning maski hoidmisele.

Arenguks vajame piisavalt pingutavat ülesannet

Turvalises keskkonnas saab coach‘itav keskenduda oma väljakutsele. Lisaks stressivabale keskkonnale on arenguks vaja, et ülesanne oleks pingutav ja mugavustsoonist väljas. Coach hoiab näppu sellel pulsil, et oleks mõõdukalt raske. Päris elu seda tihtipeale ei küsi – on kas liiga hull ja stress laes või on n-ö puhkekodu, ehk mugavustsoon. Pärast coaching‘ut on coach‘itav sageli väsinud, sest aju (prefrontaalkorteks) on teinud intensiivset tööd.

Meie ajul on vajadus suurema tähenduse järgi

On oluline, et väljakutse oleks coach’itavale oluline. Veel parem on, kui see on tähenduslik ja seotud mingi suurema ja mõtestatud plaaniga tema elus. Üks meie aju keskseid (aga teadvustamata) vajadusi on vajadus millegi suurema järele kui mina ise. Suurem plaan aitab meil püsida pingutavate ja raskete ülesannete juures ja nendega toime tulla.

Kuidas murda uuele tasemele?

Õppimise ja arengu protsessis puutume kokku psüühilise pingega, mis tekib, kui uus ei sobitu olemasoleva teadmisega või olukorraga. Selle käigus kas tekib arenguhüpe, või siis vastupidi – kõik jääb samaks. Coach aitab selle pingega toime tulla.

Kui on olemas turvaline keskkond, pingutav ülesanne, keskendumine ja ka teema ise on oluline, algab seoste ehitamine ajus. Toimub mõtteprotsess, mille käigus tekivad uued seosed olemasolevate teadmiste vahel. Aju proovib seostada seda, mida ta varem pole teinud. Kui see juhtub, tekib AHAA-moment, mis võimendab õppimist ja arengut ja aitab ületada mugavustsoonist välja minekuga seotud hirme ja vastuseisu.

Nõnda coaching toimibki. Kõiki reegleid täites lahendab aju ise meie ees seisvad ülesanded. Pole kahtlustki! Sest ajule meeldib ehitada uusi seoseid, avastada ja lahendada keerukaid teemasid ise ja tegeleda oluliste asjadega. Loomulikult on sellel teel sadu lõkse, mis varitsevad nii coach‘itavat kui ka coach‘i. Ja see teeb selle protsessi põnevaks.