Hiljutised näited Eesti suusatamisest, kus heauskset sponsorraha kasutati dopinguspordiks, kõigutasid sponsorluse alustalasid. Mida tähendab raha andmine, mis õigused ja kohustused on sponsoril ning mis vahe on heategevusel ja sponsorlusel? Kristjan Port arutleb nendel teemadel laiemalt.
Iiri kirjanik Oscar Wilde märkis oma võimaluste piires elavate inimeste kohta, et nad kannatavad kujutlusvõime puudumise all. Inimkonna senine areng kõneleb üpris rikkast kujutlusvõimest. Rikas kõige muu, välja arvatud raha poolest. Inimeseks olemise teel riskides ja end ületades jõutakse lõpuks ikkagi teatud piirini. Algab raha võim. Edasi aitavad heategijad, sponsorid ja pangad. Kolmikut eristavad peamiselt tegutsemise ajendid, vähemal määral vahendid.
Pank laenab raha küsijale, et seda juurde tehtaks. Sponsorlus on suhteliselt läbipaistev tähelepanuga kauplemise tehing. Heategija nimest võib paista kullast süda, tema lihtsalt abistab võõraid eesmärkide saavutamisel. Neid ainult nime järgi eristades võib sattuda naiivsuse madalikule. Sõltumata sellest, kas see on teadlik lõks või rumaluse vili, tulemus on mõlemal juhul halb. Näiteks narkoparunite või oligarhide heategevus läbi rahva armastuse poliitilise võimu haaramiseni lõpeb rahvale õnnetult. Teema on kuratlikult keeruline tänu sellele, et on olemas ka tõeline, head külvav heategevus.
