Kristjan Port: kas meil on hea, kui soomlastel on halb?

Miks sa petad ennast? Sa ju tead küll, millest jutt käib! Imestunud nägu ei päästa. See on avalik teave. Väide, et teised on samuti süüdi, ei tee pahet kergemaks. Probleem jääb ju alles.

Nii võiks alustada vestlust mõne soomlasega. Sealsete uuringute järgi tunnistab kaks kolmandikku 15-79 aastastest, et nad kogevad vähesest kehalisest aktiivsusest tulenevaid süümepiinu. Südametunnistuse pitsitamiseks ei piisa ainult kasinast kehalisest aktiivsusest. Mürgise tunde jaoks on vaja täita veel üks kriteerium. Selleks on teadmine. Kui igaüks eraldi ja kõik üheskoos teavad, et kehaline aktiivsus on kasulik. Seega jättes endale pakkumata midagi lihtsalt kättesaadavalt kasulikku, on loogiline kui järgneb parajalt masendav enesetunne.

Eelmise aasta talvel läbiviidud uuringus tunnistas iga seitsmes soomlane, et kogeb päevast päeva vähese liikumisaktiivsuse teadvustamisest tingitud piinu. Iga neljandat soomlast tabab sarnane äng vähemalt korra nädalas ja teist sama palju piinab enesepõlg regulaarselt vähemalt korra kuus. Naiste seas oli tusk liikumatusest meestega võrreldes natukene suurem ja sagedasem.

Umbes iga viies Soome naine tajub iga päev liikumatusega tegelemata jätmise pärast hingetuska.

Vaid kolmandik vähe liikuvatest üle lahe naabritest väitsid elavat endaga rahus. Võimalik, et mõned neist valetasid, või ei saanud küsimusest aru. Osad vastajad võisid olla vanaaegsed. Sellised, kes mäletavad aegu kui tsiviliseeritud inimesele oli kohane keha kasutamisele kui loomalikule fenomenile viltu vaadata. Ilmselt on ka neid kes ei tea millest ilma jäävad.

Vähene liikumine läheb kalliks maksma

Viimane toob tagasi teadmiste teema juurde. Kui ei tea või teab valesti, kas siis on süüst vaba? Kohtus nii ei arvata. Siin ka kohut ei mõisteta. Kuigi suures pildis on kõik teatud mõttes katkematu õigusemõistmise olukorras. Igatahes jääb üha vähemaks võimalusi apelleerida teadmatusele või aegunud kultuurihoiakutele. Eriti soomlaste puhul, sest seal avaldati äsja põhjalik ülevaade vähese kehalise aktiivsuse, rohke liikumatuse ja kehva kehalise vormi majanduslikust mõjust riigi majandusele ja kõikide elanike heaolule.

Soome valitsuse poolt liikumisvaldkonna, tervishoiu ja majanduseriala teadlastelt tellitud ühise raporti sisust annab ülevaate pealkiri: „Kehalise aktiivsusetuse arve kasvab – vähese kehalise aktiivsuse ja kehva füüsilise suutlikkuse ühiskondlikud kulud“. Viie ja poole miljoni elanikuga ning hiljutises võrdluses maailma õnnelikumate elanikega Soomes hinnatakse iga aastaseks nõdra kehaga seotult suurenenud kulude ja saamata tulude suuruseks 3.2 kuni 7.5 miljardit eurot. Sellesse arvestusse ei võetud ühtegi alla 10 päeva kestnud haigushoogu, ega mitmeid tervisehäireid mida hetkel eraldi ei registreerita. Samuti ei arvestatud raporti koostamisel kasutamata teenuste ja kaupade maksustamisest riigile saamata jäänud tuludega. Sellest hoolimata hindavad üle lahe naabrid iga aastaseks kahjumiks vähemalt kolm miljardit eurot. Tegemist on konservatiivse hinnanguga. Samuti ollakse veendunud, et nimetatud kulu jätkab kasvamist.

Näiteks moodustavad vähesest liikumisaktiivsusest, liigsest ühel kohal viibimisest ja kehvast kehalisest töövõimest tingitud tervishoiusüsteemile tehtavad täiendavad iga-aastased kulutused 1.5 kuni 4.4 miljardit eurot. Samal ajal jääb pärsitud töövõime tõttu inimestel teenimata tulusid millest riigi osaks hinnatakse 1.4 kuni 2.8 miljardit eurot. Olgu kõrvutuseks Eesti 2017. aasta 9,42 miljardi euro riigieelarve.

Järele jääb veel hulganisti miljonites mõõdetud kahju mida ei hakka siinkohal üles lugema. Olgu siiski uudse ja tõsise murena märgitud sotsiaalse isolatsiooniga seotud umbes 70 miljoni euro suuruseks hinnatud kulu. Tegemist on nähtusega, milles halvenev positsioon tööjõuturul, langev elatustase, tervise kaotus ja sotsiaalsete suhete vähenemine ning elukeskkonna halvenemine kahjustavad heaolu ning iseseisvat hakkamasaamist. Esialgu väheoluliseks peetud seigad langevast töövõimest ja kasvõi raskustest iseseisvalt tagada kodu heakorda kombineeruvad kiiresti kontrollimatuks ja raskesti tagasipööratavaks heaolu languseks. Kuni muututakse ühiskonna abist sõltuvaks.

Kes märkas, siis jutt käib kolmest iseseisvast tegurist.

Järelikult ühega tegelemisest ei piisa. Samuti ei räägita raportis sportimisest ega sportlaseks hakkamisest. Siingi on tegemist suuresti teadmiste lisandumise ja kultuuri arengu näitega. Stereotüüpilisemas vaates nähakse probleemide keskpunktis vähest kehalist aktiivsust ning lahendina sportimist. Mõned teevadki selle nimel tegusid ja mõnedest saavadki spordiharrastajad. Levinud arusaamades peetakse pakutud teed probleemi lahenduseks. Või takistuseks miks see rada kellelegi isiklikult ei sobi.

Paraku viibitakse suurem osa päevast ühel kohal. Tegemist on iseseiseva riskiteguriga. Suuresti istumise tõttu.

Tee ükskõik kui palju trenni või toitu meedia pakutud jumalike nõuannete järgi, aga 8-9 tunni istumise põhjustatud kahjusid niimoodi kehast välja ei aja.

Vastupidi, olukord võib minna halvemaks. Ja kõigile kallimaks.

Kolmas tegur on kehv kehaline tublidus. Siin peab arvestama, et töövõime ja mõõdukas aktiivsus ei tähenda ühte ja sama. Oluliseks kurjajuureks on ühekülgsus, millega kehalise aktiivsuse kriteeriumit ollakse harjunud rahuldama. Enamasti kasutatakse juba enam-vähem heas seisundis kehalist võimet, jättes märgatava osa lihastest ja liigestest hooletusse ning kasvatades kohmakust. Sealhulgas häirub eri lihasrühmade vaheline jõu ja suutlikkuse tasakaal. See suurendab omakorda vigastuste ning kohmakustest tingitud traumade riski. Ning nähtamatuks jääv raamatupidaja registreerib kulu poolele uue kirje.

Niisiis on soomlaste seis halb. Peamiselt elanikkonna eluea pikenemise ja haigestumisega seotult ennustatakse otsestele tervishoiu kulutustele aastaks 2030 umbes 29% ja aastaks 2040 koguni 58% kasvu (võrreldes 2014 aasta tasemega). Samal ajal ähvardavad nõdrad kehad riigi tuludele langust. Kardetavalt töökäte asendamine robotitega vaid suurendaks viletsate armeed.

Probleemile on olemas lahendus. Soomlastel ei tasu lihtsalt ennast petta.

Kristjan Port

Kristjan Port

Kristjan Port on spordibioloog ja Tallinna Ülikooli õppejõud. Kord kuus kirjutab ta Edasile kolumni teemal, kuidas lihaste kasutamine teeb rõõmu peale ja vastupidi. Loe artikleid (6)