“Vangile ei meeldi trellid, karskele ei meeldi viin.
Arstile ei meeldi haiged ja haigele ei meeldi piin.
President ei kuula rahvast, rahvale ei meeldi vaht.
Vanale ei meeldi noored ja mulle ei meeldi praht.”
Kui ma olin väike, tuli raadiost sageli see lugu. Nüüd, kui olen suureks kasvanud, ma kantrimuusikat ei kuula, aga luuletusi ikka vahel loen. Heades luuletustes võib kontsentreeritud kujul olla peidus terve romaan, mille kaudu inimeste ja maailma kohta paljugi õppida. Vahel pakuvad luuletused aga lihtsalt tröösti ja hingekosutust. Viimaseid on meil kõigil praegu hädasti vaja. Palju räägitakse nüüdsel ajal sellest, kuidas me praegu elame läbi kultuurilist muudatust. Uued ajad on toonud välja inimeste uued kombed. Salvatakse ja solvutakse, hirmutatakse ja hirmutakse, vastandutakse ja vihatakse. Need salmiread tulid mulle meelde just seetõttu.