Kõik teavad, mis on tulemas. Aastavahetus. Ja lubadus. Kaua hoitud ning püha oma ootuses. Isegi intiimne. Sisemine saladus. Ja võitlus. Vahest pärast kellegi kommentaari. Võib-olla märkasid ise. Kehaga on vaja midagi ette võtta. See väsib, ei jaksa. On liiga teistmoodi sellest, mida ise rahuldavaks pead. Isegi pärast järeleandmisi on piir ammu ületatud.
Areng, kui nii võib nimetadagi, kulges märkamatult nagu varas. Kuni ühel päeval avastad, et oluline osa sotsiaalsest kapitalist on ära varastatud. Sokutades asemele riietesse varjuva, end vihkava, kasutamisel tujuka ning tooli poolt väänatud asja. Ühte ei taha öeldagi… Ja vananeva.
