Iga liigutus on töö ja töö vajab energiat. Elu ja seda toetavad protsessid on töö ja iga rakk meis tarbib energiat, et muuta see mõneks vajalikuks tegevuseks. Sama kordub inimese, inimeste, linnade ja riikide tasemel.
Raku energiakulu sarnaselt võib mõõta, kui palju energiat kulub riigis. Maailmapank peab sellist arvet. Arvutamisel võetakse arvesse kõik võimalikud energiaallikad, mida riik impordib või oma territooriumil kasutatavaks energiaks muundab. Näiteks kui kivisüsi või tuuleenergia muudetakse elektriks. Kuna elektrit võidakse eksportida ja seda ise ei kasutata, siis lõpptulemist arvutatakse see osa maha ja nii sünnib midagi energiabilansilaadset. Aasta jooksul riiki jäänud energia jagatakse elanikkonna arvuga, mis võimaldab midagi arvata tööstuse ja elukorralduse energiatõhususe kohta.
Eestimaa elukorraldus vajab elaniku kohta aastas umbes 53 500 kWh energiat. Meiega võrreldes kulub soomlasele ca 27% rohkem energiat, rootslastel kulub meiega umbes sama palju, aga hollandlased, sakslased ja taanlased saavad hakkama meist oluliselt väiksema elaniku kohta arvestatud energiahulgaga. Juhul kui nad elavad ja toodavad teenuseid ja tooteid meist paremini, teevad nad seda meist tõhusamalt.
