Psühholoog ja koolitaja Veiko Valkiaineni juhtimisblogi ja podcast’i seekordseks vestluskaaslaseks on tuntud ja tunnustatud psühhoterapeut, saatejuht, autor ja lektor Katrin Saali Saul. Katrin on psühhoterapeudina töötanud üle paarikümne aasta, lisaks on ta avaldanud mõned vastavateemalised raamatud ning samuti veab ta Vikerraadio eetris “Peresaadet”. Katriniga räägimegi suhetest juhtimises – täpsemalt räägime sellest, kuidas juhi võimekus ja edukus on sõltuvuses tema võimest luua, arendada ja hoida suhteid nii iseenda kui ka oma lähimate kaasteelistega.
Mõtteid vestlusest:
- Kuulus Briti psühhoanalüütik Melanie Klein on öelnud: “Elu on kaotustega toimetuleku eksam.” Inimene võib olla sündinud hõbelusikas suus või tal läheb lihtsalt elus jube hästi, aga lõppkokkuvõttes tema enestunnet ja heaolu määrab ikkagi see, kui hästi ta tuleb toime kaotustega. Ja meie võimekus toime tulla tagasilöökidega määrab ära subjektiivse rahulolu eluga. Meil kõigil võib inimsuhetes olla raskeid perioode – küsimus ongi siis selles, kuidas ma sellega toime tulen? Mida me juhtidena saame ise teha, on kontrollida oma kannatuste karika täituvust, et siis seeläbi ise oma stressi taset reguleerida.
- Ma tooksin siinkohal välja sellised mõisted nagu kaastunne ja sõbralikkus iseenda suhtes, enesemärkamise ja enda eest hoolt kandmise. Liiga tihti näen seda, et me ei ole iseenda suhtes üleüldse toetavad. Kõik, kes meid hetkel kuulavad, võiksid omaette mõelda, et kuidas sa lähed appi või mida sa teed, kui su sõbral on raske? Milliste sõnadega sa kõnetad teda? Millise hoiakuga sa lähed ta juurde? Ja nüüd mõtle sellele, mida sa siis teed, kui sul endal on kehvasti? Kuidas sa iseendale lähened – kas sa lähened samasuguse hoolivuse ja heatahtlikkusega isendale? Tihti ikkagi näen seda, et inimesed on enda suhtes väga materdavad; olles pikali kukkunud, taovad nad ennast ikka edasi ja raputavad valusatele kohtadele veel isiklikku soola peale ka.
- Seetõttu on väga oluline kontrollida oma karika täituvust ja tunda ära see piir, kus ma enam ei jaksa. See tähendab olla enda suhtes tähelepanelikum ja hoolivam, et vajadusel ise ennast abistada ja võtta kasutusele eneseregulatsiooni vahendid. Siinkohal on ka paslik paluda kõikidel kuulajatel ise endalt küsida, mida mina teen, et oma stressi taset vähendada? Mis mind aitab? Millal ma puhkan? Kuidas ma selle kõige juures iseendasse suhtun? Kuidas ma taaslaen ennast? Ja nendel hetkedel, kui mul elus on jällegi hästi, siis kas ma oskan sealt koguda seda nö suhterasva rasketest aegadeks? Et kui elus on kehvemad perioodid, et kuidas siis ise endale pakkuda toredaid hetki. Oluline on, et see tasakaal ei läheks uppi, muidu kaotame nii meelerahu kui ka elurõõmu.