Ma olen suur sõnavabaduse toetaja. See vabadus ei pruugi praegu USA-s paista nii suur kui varem, aga tegelikult pole see sugugi muutunud. Sõnavabadus on tagatud USA põhiseaduse esimese parandusega, see on alati nii olnud ja jääbki nii olema. Kuid see puudutab riiki. Riik ei tohi rikkuda sinu õigust öelda, mida iganes sa tahad.
Aga tööandja, sõprade ja pereliikmetega on hoopis teine lugu. Kuigi mitte keegi ei saa takistada sind mõtlemast ükskõik mida sa tahad, siis kohe kindlasti saavad nad sind karistada selle väljaütlemise eest. Sõbrad võivad sind “karistada” näiteks sellega, et nad pole enam sinu sõbrad.
Ettevõtted lõpetavad inimestega alatasa töösuhteid, kuna keegi on öelnud midagi, mis ei lähe kokku ettevõtte poliitika või kultuuriga. Leppige sellega, see on alati nii olnud, see vaid tundub saavat varasemast rohkem tähelepanu.
Asja iva on selles, et ainuüksi see, et sinu meelest on sul õigus midagi öelda, ei tähenda, et sa peaksid seda ütlema.
Suures Valges Majas elab üks teada-tuntud kutt – pealegi veel riigi kulul -, kellel on üks maailma raskemaid ameteid. Võimalik, et isegi kõige raskem. Ent tema on võtnud nõuks teha see veel keerulisemaks, öeldes põhimõtteliselt ükskõik mida ta tahab. Tal on selleks täielik õigus.
Ja ka sinul on see õigus. Ning minul samuti.
Vahel ütlen minagi välja päris rumalaid asju, aga ma ei tee seda kaugeltki mitte nii sageli, kui ma rumalaid mõtteid mõtlen. Sest teate, mul pole mitte ainult õigus öelda kõike, mida ma tahan, vaid mul on ka õigus seda mitte teha. Mul on õigus vaikida.
Ja see õigus on ka sinul.
Kui mulle makstaks iga korra eest, mil ma olen umbes nanosekund peale millegi väljaütlemist mõistnud, et mul oleks olnud targem seda MITTE öelda, oleksin ma pururikas. Seda on muide tihtipeale palju lihtsam öelda kui teha.
Ma olen saanud selles paremaks, aga mul on veel pikk tee minna. Võin kihla vedada, et paljud inimesed, kes seda artiklit loevad, on samasugused nagu mina.
Niisiis, mis oleks, kui me kõik teeks ühe hingetõmbepausi, enne kui me midagi ütleme, ja küsiks endalt, kas see, mida kavatseme öelda, tuleb kellelegi kuidagi kasuks. Küsiks endalt, kas see, mida kavatseme öelda, parandab kuidagi meie enda olukorda või selle inimese olukorda, kellele kavatseme seda öelda.
Neil päevadel, mil suudan seda edukalt teha, ütlen ma palju vähem. Sageli on see mulle ja ka teistele inimestele mu ümber palju parem. Ma kavatsen töötada selle kallal, et neid päevi, mil ma ütlen vähem, oleks rohkem, nii et see, mida ma ütlen, oleks tähendusrikkam.
Kas ka sina oled valmis tegema sama?
Allikas: Lead Today. Tõlge Egle Taklai.
Steve Keating
Steve Keating on 30-aastase kogemusega müügijuhtimise ja turunduse professionaal. Edasi avaldab kokkuleppel autoriga tema valitud juhtimismõtteid. Loe artikleid (19)
